K, 6. august

12 min Kalamajas, lihtsalt selleks, et ennast peale puhkust korrale kutsuda. Mitte midagi ei jaksa teha, palav, ebameeldiv, raske. + 100 + 40. Hale.

E, 21. juuli

19 min Kalamajas, väikese pistepausiga. Täitsa hirm hakkab tulema, ei oska kohe midagi teisiti teha. Ja ei tunne, et teeks midagi teisiti kui tavaliselt. Igatahes + 210 + 60. 

T/N, 15/17. juuli

Teisipäeva hommikul Vilusi bussipeatusse ja tagasi. 13 min ja meeletud pisted vahelihase ümber. Täna 15 min Tammal ja jälle sama värk. Sudisin natuke masinatega ka. Parem kui mitte midagi, aga samas - mitte eriti :D

K/R, 9./11. juuli

Üleeile Sõrves 16 min, täna sama Kalamajas. + 120 + 60

K, 2. juuli

Pargis, 18 min + 150 + 60

P, 29. juuni

Wiesbaden, hotell, 1,5 km. 

18./19. juuni

Järvenpääl hotellis sai ette võetud ja sooritatud. Nüüd on pühade ja ilma ja haige varba tõttu pikem paus tulnud.

E, 16. juuni

Kuna vahepeal jättis ilm tublisti soovida ja ka meeleolud pole just kiita, piirdus trenn koduse kükitamisega. Täna hommikul paistis päike, tuli ära 19 min + 220 + 70. Ja kükke ka pisut.

E, 9. juuni

Tähtis päev ees. Seljataga praeguseks juba 21 min pargis + 210 + 70.

N-L, 29.-31. mai/N, 5. juuni

NY-s hommikud hotellis, aegu enam ei mäleta, aga oli tõhus. Täna kodus pargis, väljas on lopsakas suvi, sellest ka mõnusad 20 min + 220 + 60

K, 28. mai

Und jäi väheks ja ekskursioon ootab ees. 15 min. Asi seegi.

E/T, 26./27. mai

Melrose hotel, Georgetown, Washington DC. Keldrikorrusel on korralik fitness-saal, joosta on lausa lust. Täna näiteks That 70's show taustal. Mõlemal päeval 20 min.

Reede/laupäev 23/4. mai

Reedel käisin Tammal. Kella unustasin koju, aga jooksin kokku 3 ringi ja pärast tegin pisut jõudu ka. Laupäeval 16 min  + 250 + 60

Kolmapäev, 21. mai

Pilves ja sombune. Aga roheline ja värske sellegipoolest. 14 min (aga millise tempoga!) + 220 + 75

Teisipäev, 20. mai

Imeilus hommik. Öine äike on loodusele hästi mõjunud, kõik on roheline ja lopsakas. Toomingas lõhnas meelalt. Jooksin miskipärast kiiresti, tuli 16 min, kuigi marsruut oli pm sama, mis eile. + 260 + 75

Esmaspäev, 19. mai

Meeletu niiskus. 18 min + 260 + 65

Pühapäev, 18. mai

Ilus ja inimtühi. 16 min + 260 + 70

Reede, 16. mai

Aega polnud, võtsin, mis sain. 11 min + 160 + 50

Neljapäev, 15. mai

14 min + 160 + 50 Igal pool on jälle nii palju ilu. Juba eile õhtul teel Maximasse kohatud käsipuul ratta kohal istuv pisike prillidega poisike, täna Salme tänava lõpus 2 imeilusat punast kassi ja akna peal valvav mustvalge kass, kellega meil tekkis silmside. Loodan, et päev jätkub samal lainel.

14. mai, kolmapäev

THE päev. Süda on juba paha. Aga trenn oli hea - lihtne ja mõnus. 17 min + 150 + 60

Reede, 9. mai

Pobeda päev. Ärgata oli võimatu, siis veel võimatum voodist välja saada ja kõige võimatum laua tagant tõusta. Aga ära ma käisin. 2 päeva vihma ja park nägi välja nagu ime. Rohe-rohe-roheline. 15 min + 160 + 40

Kolmapäev, 7. mai

Päike, 17 min + 210 + 70

Teisipäev, 6. mai

Päike, 16 min + 180 + 60

Esmaspäev, 5. mai

Nädalavahetusel olin vegetaabel. Laupäeval oli ilm kiita, kuid mina mitte ja pühapäeval vastupidi. Täna läksin, hetk pärast seda, kui ilmapoiss Martin ütles, et väljas on 0 kraadi. 16 min + 150 + 40. Lõpuks hakkas lund sadama.

Reede, 2. mai

Tegin eile 1. mai puhul puhkepäeva, põhiliselt seetõttu, et ilm oli lihtsalt rõve. Täna jällegi päike, sooja küll ainult 2 kraadi. Tuli 17 min + 210 + 66

Kolmapäev, 30. aprill

Päike, soe, mõnus. 16 min + 210 + 60

Teisipäev, 29. aprill

Eemaldage pildilt päike ja kõik on hetkega argine. Minnes paistsid vihmapilved Kopli kohal, tagasiteel oli juba kogu ümbrus pilves. Murul jalutas hulgakaupa vareseid, kes üksteise peale karjusid ja mingit kurikavalat plaani sepistasid. 15 min + 200 + 60

Esmaspäev, 28. aprill

Nõiutud mets. Vaheldumisi päikese- ja varjuviirud. Puutüvede ümber maas sinised lilleringid. Linnulaul. Oli kerge ja hea. Üksindusest jäi puudu platsil toimetav koristajatädi, kelle tõttu jäi mulle arusaamatuks, kas varesed posti otsas rääkisid omavahel minust või temast. 15 min + 200 + 60

Laupäev, 26. aprill

Hommik sarjast "selliste hetkede nimel ma elangi". Paar üksikut koerajalutajat kauguses ja paar sörkijat, samuti distantsil. Päike, soe, vaikus - välja arvatud linnulaul. Muru, lilled, lehepungad...mis sa hing veel oskad tahta. Tõeliselt apokalüptiline elamus. 18 min + 200 + 80

Reede, 25. aprill

Algus oli tänu eilsele punaveinile vastikult raske, aga mingil hetkel hakkas hea ja tuli 16 min + 150 + 85

Neljapäev, 24. aprill

15 min + 150 + 80

Teisipäev/kolmapäev, 22./23. aprill

Peale haigust uue hooga! 13 min. sörki ja pisut käsi. 

Laupäev, 5. aprill

Esmaspäeval jäin haigeks. Rongis, kusagil Tapa kandis. Ja kuigi asusin Tartusse jõudes koheselt võitlusse, tuli haigus ikkagi mühinal mu peale. Olin vapper, mis ma olin, aga neljapäeval pidin ikkagi alla vanduma ja koju jääma, sest lihtsalt NII HALB oli olla. Selle päeva indiaaninimeks võiks olla "Joob Veel Teed". Särts hakkas sisse tulema reede õhtul ja siis lubasingi endale, et kuigi sörkida veel ei tohi, lähen hommikul ikkagi õue. Ja sealt ma just tulen. Kes oleks kümmekond aastat tagasi osanud pakkuda, et mina lähen laupäeva hommikul enne kl. 9t vabatahtlikult retuusides avalikku kohta?! Kui ma niimoodi jätkan, võib minust pensionipõlves veel bikiinimodell saada. Jalutasin jooksumarsruudi läbi, venitasin veits jalgu ja tegin käsi 220 + 90. Park oli nagu muinasjutt oma pisikeste krookuselapikestega. Ja päike tegi pai. 

Reede, 28. märts

Käisin Maribori tänavaid uudistamas. Kl 7.30 on kõik kohad paksult inimesi täis, välikohvikutes istuvad hommikukohvitajad. Päike paistis ja oli selline kesk-euroopa vanalinnahommikus jooksmise tunne. Kuid - kogesin ka midagi sellist, mida viimati 2010 a. Rumeenias - tundub, et tervisesport ei ole siin veel tänavatele jõudnud. Inimesed vaatasin üllatunud nägudega, kui ma mööda kalpsasin. Mispärast tegin seda tavasest kiiremini ja 9 min jääb tänaseks tulemuseks. Emotsiooni sain kätte!

Esmaspäev, 24. märts

16 min + 105 + 80. Võtsin riideid vähemaks, sai parem.

Pühapäev, 23. märts

14 min + 130 + 75

Laupäev, 22. märts

Vahepeal 2 päeva Force Majeuri, täna 14 min + 115 + 75. Ja hetkel söön hommikust, saateks seksivad naabrid. 

Kolmapäev, 19. märts

Lumi maas, 13 min. Hommiku tegi hoopis - wait for it - surnud rott keset Salme tänava kõnniteed. Jah, suur, surnud, lapik ja külmunud rott. Väike päike igas päevas.

Teisipäev, 18. märts

-4 kraadi, 13 min + 100 + 60

Esmaspäev, 17. märts

-4 kraadi kiuste läksin. Esimest korda nii külmaga. 10 min + 100 + 65. Tõdesin nagu tavaliselt - parem kui mitte midagi :)

Reede, 14. märts

Hommikul enne proovi 12 min + 100 + 65

Neljapäev,13. märts

Homme peapael pähe! Kõrvad hakkasid külmetama. Muidu...väljusin 7.15 asemel 7.30, sest voodis unesegasena tundus mõte otse õue minemisest jälk ja ebameeldiv. Läksin ikka. Kuigi aega jäi napiks ja jõudsin teha 10-min ringi, venituse ja 80+50 käsi, oli mõte see, mis loeb. Päike oli suur ja soe ja park inimtühi. Mõnus!

Teisipäev/Kolmapäev, 11/12. märts 2014

Algus tehtud. Päike tuli välja ja välja läksin ka mina. Üleeile õhtul, kui päike tundus soe ja kutsuv, otsustasin lõpuks merepoolse ümbrusega tutvuma minna. Kalamaja parki on koduukselt 3 minutit jalutada ja selgus, et see on täpselt my kind of park. Täpselt selline rajakeste labürint, mille vahel mulle sörkida meeldib. Ja radu risti-rästi oikuipalju. Ja kõigil radadel ka pindamata pool, nii et jala all pehme pinnas ja endale haiget tegemist ei ole karta. Läbi pargi jõudsin Kultuurikilomeetrile, mida mööda jalutasin kalasadamasse. Ideaalne, ütlen ma. Kui pilk mere pool hoida, on teekond kohe päris ilus kohe. Kalasadamas tuli selline väikese kaluriküla tunne peale. Aga see selleks. Kogu see värk motiveeris sedavõrd, et eile hommikul panin improviseeritud dressid (paljud riided on veel kolimata) selga ja läksin õue. Tuli 15 min, oli väga raske, vastik, rõve. Mänguväljaku kõrvalt leidsin ka mõned jõumasinad. Vähemasti saab jalad sealsamas venitatud ja kätele kahte erinevat lihast teha. Mu kätel võiks tõesti mõni lihas olla :) Täna hommikul oli uni ja piimhape ja aknast välja vaadates naabri auto katusel härmatis. Aga läksin ikkagi. Jälle 15 min (üle selle ei hakka alustuseks üritamagi) ja venitus ja käed. Soojem rätt kaelas õigustas end täna, nii et mental note homseks: kindad kätte!  

24. jaanuar 2014

Aasta esimene postitus. Uhke värk. Sportimine on alates viimasest postitusest toimunud äärmiselt hektiliselt. Enamus sellest toimus ühendriikides. Kodus kükitan regulaarselt ja teen kõhulihaseid pisut vähem regulaarselt. Pehme olen endiselt. Aga õnneks on rannahooaeg veel piisavalt kaugel ja aega päikese kätte minekuks ei ole. Mis siis veel? Kodu on tore. Ja järjest toredamaks muutub. Uks-aken ei ole enam sugugi kaugel. Ja stabiilsem kui minevikus olen ka. Kuigi...kummitab endiselt.