Juhuu!!!

Kontsert x 2 läkski korda! Eriti see teine, kusjuures, mis on äärmiselt uskumatu, arvestades olukorda. Noh, et pühapäevahommikune esinemine, I mean. Ja laupäevaõhtune Vana Tallinn :D Aga ikkagi läks kõik korda. Oleks nüüd kõik muu ka korras, oleks elu päris ilus. Muidugi, midagi polegi ju tegelikult korrast ära, aga kripeldab jälle pisut. Ma ei teagi enam, mida ma ootan. Aga midagi ju nagu siiski...ah, ma ka enam ei tea. Ma ju nii väga tahaks...aga tundub, et sellest ei piisa. Ega santi ei saa sundida, kui...you know. Igatahes...fakt on see, et lõpuks ometi tunnen ka mina. Ja mitte vähe. Miks ma ei rõõmusta?!

Teate,

ma hakkan nüüd tugevaks jälle. Sest nii enam jätkuda ei saa. Häbi vajutab maa alla. Ma tean küll, et emotsionaalsus ei väljenda otseselt nõrkust, kuid siiski. Vanasti oli lihtsam. Hingan sügavalt sisse ja teen ära! Voh!

Ükskord...

...elas üks väike tüdruk. No ok, ta ei olnud eriti väike, oma vanuse kohta ikka päris pirakas kohe, aga noh, ütleme siis, et noor. Ja ta tahtis hirmsasti suureks kasvada, Sest et suured inimesed julgevad kõiki asju teha ja ei karda miskit. Sealhulgas ka ametiasutusi näiteks. Ja on muidu ilusad ja kõik, mis nad ette võtavad, läheks justkui korda. Sellepärast ta siis tahtiski kiiresti kasvada. Aga võta sa näpust! Ta ei teadnud, et AASTATEGA KÕIK AINULT SÜVENEB!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! JA MUUTUB VEEL 100 KORDA RASKEMAKS!!!!!!!! JA ET SIIS ON SEDA JUBA TÜKKMAAD KEERULISEM PARANDADA!!!!!!! See tüdruk oli suhteliselt loll.

Tere.

Nagu ma arvasingi...tuju jälle läinud! No aru ma ei saa. Või tegelikult...saan ju küll, keda ma petan. Lihtsalt, et kõik kasvab üle pea, varsti jooksevad asjad kokku. Isegi magada ei taha. Kaua jõuab üks inimene nädalavahetuste nimel elada? Loodame, et 4 aastat on ikkagi reaalne. Ilma paberita nagu nadi surra ka. Ah, mida ma ikka nutan. Küll ma hakkama saan. Pean saama. Täna sisenesin juba täiesti iseseisvalt võõrasse kooriproovi ja ei surnudki ära, hoopis väga tore oli. Neljapäeval tuleb sarnase asjaga hakkama saada. Vaene mina. Aga parema tuleviku nimel...ma arvan, et ma olen selleks suuteline. Ei naera midagi, olen jah!

Sõbrad, kallid!

Aidake palun taandarengu-rattalt maha astuda! Isegi sõnaseadmisoskus kipub kaduma, mis siis veel sügavamõttelisusest rääkida...tegelikult olen ma ju hingelt mezzo.

Vabandust.

Sõna "jälle" tuli kogemata kahte järjestikusesse lausesse. Pole just parim näide kirjaoskusest. Järgmine kord teen paremini, ausõna.

Ja...

...tuli jälle tuhin paremaks inimeseks saada. Eks ma siis proovin jälle.

Tere!

Aga mul on täna miskipärast hea tuju! Olen ma ka ikka...seinast seina. Noh, igatahes, tore. Et hää meel või nii. Sest kui tihti seda ikka ette tuleb?! Kuigi viimasel ajal...isegi ju tuleb :) Ühesõnaga...ma olen täna õnnelik! Söön küll nagu loom, aga ikkagi. Ju siis hää tuju teeb kõhu tühjaks või midagi. Tahaks pühapäeval Sadamasse minna, aga välja on müüdud. Äkki läheks ikkagi. Või ma ka ei tea. Kallistada tahaks kedagi. Kõvasti. Psüühiliselt olen endiselt ebastabiilne ja paranemist pole lähiajal loota vist :D Aga hetkel ei morjenda!

Muuseas...pidu oli vägev ;)

Ma ei saa üldse aru!

Juba kolmandat päeva tahax ainult nutta! Ja lihtsalt kodus küünlaid põletada ja mandariine süüa ja teed (hõõgveini :D) juua. Ja mingit eriti läägeromantilist muusikat kuulata. Kuidas siis nii?! Ja karta on, et seda ma järgmised kaks päeva teen ka. Sest et üksi kodus ju. Koristama peax vist ka. Õhupuudus on ka pidev. Hingamine suhteliselt raske. Väljas on nii kole ilm :(

Kui juba laulmisex läx...

Miss Otis regrets, she's unable to lunch today, madam,
Miss Otis regrets, she's unable to lunch today.
She is sorry to be delayed,
But last evening down in Lover's Lane she strayed, madam,
Miss Otis regrets, she's unable to lunch today.

When she woke up and found that her dream of love was gone, madam,
She ran to the man who had led her so far astray.
And from under her velvet gown she drew a gun and shot her lover down, madam,
Miss Otis regrets she's unable to lunch today.

When the mob came and got her and dragged her from the jail, madam,
They strung her upon the old willow across the way.
And the moment before she died, she lifted up her lovely head and cried, madam,
Miss Otis regrets she's unable to lunch today.

Mu lemmik.

Nii ilus laul,onju...

I'm through with love I'll never fall again
I'm through with love don't ever call again
For I must have You or no one
and so I'm through with love.

Goodbye to spring and all it ment for me
It can never bring the things that used to be
For I must have You or no one
and so I'm through with love.

edasi läheb ka, aga ma rohkem ei mäleta :)

Nii...

...mul on vist miskit viga. Pole nagu päris mina ise enam. Nagu olex kusagil mullis elanud vahepeal. Oh, ma ka ei tea. Tööle ei viitsi absull minna täna. Ja enne peab selle öösärgi-tuuri veel ära tegema...Mis minust küll saab? Midagi mõistlikku ma teha ei viitsi igatahes. Kontsentratsioonivõime hetkel null. Tahaks ainult meega teed ja tuttu ära. Aga ega seda ka päris igapäevaselt lubada ei või. Magada tahax tõesti...siis ei peax mõtlema nii palju. Mõtted on praegu väga kahtlased btw. Süüa ka tahax. Krt, et isu ära ei kao! Juurde tuleb hoopis iga päevaga. Varsti ei mahu Vaneka vorm ka jälle selga. Motiveerige mind, palun! Tartusse tahax tegelikult. Nagu ikka :) Ei miskit uut siin päikese all. Kui ma kohe arvuti tagant püsti ei tõuse, läheb mul väga kiirex. Et peax siis nagu tõusma...jajah. Nojah siis. Mida tarka ma ikka öelda oskan. Täna õnneks Birdy, ei pea tohutuid rahvamasse teenindama. Aga ikkagi on kopp ees. Koju tahan ju. Ok, lähen juba. Krt, järjest kiirem hakkab. Ää...et siis nägemist või nii.

Oh!

Aga nüüd on küll midagi kummalist juhtunud. Kas ka mina, Kärolaina?! Krdi softi ma ikka olen.

Teate, ma juba nii ootan ju!!!

Ma soovin, et see pidu tuleks hästi lõbus!!! Ma tahan, et oleks juba reede ja oleks tore. Ja laupäev veel ka ju. Laupäev on kõige toredam päev ever after ju. või noh...peab olema. So let us make it so.

Õumaigaaaaaad!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Käts täiega made my day today!!!! Tegigi ära sellise asja, millest mina ainult mõtlen või unes näen. Oo, Kädi, mu arm. Igatahes...kui ma ka nüüd ennast kätte võtan ja pisukese sammu edasi astun (soovitavalt mitte ebakaines olekus, sest siis võin ma kergelt kontrolli kaotada), siis äkki juhtubki ime. Või noh...selles suhtes, et kõige suurem ime juhtus juba ammu, aga see oleks nüüd ime jätk. Ja parem oleks, kui see nii läheks. Ainult, et seda ma ei tea, mis siis saab, kui Kädi seda teemat edasi arendab... ;)

Teate,

täna on kuidagi lootustandev päev. Ei teagi, mix. Nädalavahetus paistab, ex vast sellepärast. Homme saab Tartusse...nii tore! Juua tahax ja muud ka, aga ega kõike head ka korraga ei saa. Kahekordne eitus tuli praegu, ma tean, ise nimelt tegin, sest mulle meeldib nii rohkem (et keegi ei arvax, et ma teadmatusest nii...).Oh. Süüa tahax. A koju ei viitsi ka enam minna. Peax teistpidi kohe ju tagasi tulema. Koolis olen, btw. Nii. No aga mis siis ikka. Midagi tarka nagu ei tule praegu. Jääb siis nii ;)

Aga...

...mina käisin eile Tartus. Üle 2 nädala, või nii. Oli...noh...ütleme nii, et suhteliselt huvitav. Päris tore kohe tegelikult. Või ma ka ei tea. Ma olen ikka äärmiselt nõrga iseloomuga. Võix ju inimene püüdagi oma mainet hoida, aga ei. Laseme ikka täiega veega alla. No aga selline ma juba kord olen. Võtke või jätke. Aga totaalne muutumine on juba poolel teel! Oh, kui hea tunne see on! Äkki see toodab mingit eneseusku või midagi säärast ka natuke?! Võix ju. Ja brekkarid õnnistasin juba ka sisse ;) Lits, nagu ma olen :D

Teate...

...one totaalne muutumine needed! Sest et muutumisex läheb nyyd väikestviisi niikuinii ja võix siis ju selle puhul ka päris totaalselt muutuda. Paremuse suunas, loomulikult! Ma arvan, et kontrollpunktix peax võtma nt. aastavahetuse Kui tore olex aastat ilusana vahetada!!! Seekord ju jälle 2 yritust...ja mõlemal tahax vinx-vonx (kahtlaselt Lenka väljend :S) välja näha. Ooo. Käts käskis msn-is mul just suhu võtta. Jajah. Las ta jääb. Juuxed võixid ka kiiremini kasvada (Juku, väike vihje Sulle ;)) Ostan vist homme endale kingad. No ei jõua enam sportlast mängida. Sest ma tegelikult ei ole mingi "ainult texainimene", you know. Järgmise korrani siis ;)

Raske on see elu...

...ohhh. Mis teha, kui on mõned mehed, kes tekitavad lakkamatut vibratsiooni??? Ma mõtlen lihtsalt, et kui sexuaalne külgetõmme on nii suur, et ei suuda ennast kontrollida?! Sest et minul on nii. Ja see on üx hirmus asi. Sest hetkel tuleb lihtsalt nutt peale...just nägin ühte sellist, kes mind vibreerima paneb...ja nüüd on hormoonid jälle sassis. Kuidas ma huvitav magama peaxin?! Aga äkki saan ma unes rahuldatud... ;) Parem olex igatahes!

Täitsa pekkis!

Minuga on nüüd siis selline värk, et ma ei või lihtsalt!!! Olen omadega jälle päris alguses tagasi. Nüüd on asjad muidugi pisut teisiti, aga ikkagi. Selle koha pealt on ju endiselt null. Vähemalt mingidki asjad liiguvad...ma mõtlen seda silma ja passi värki hetkel. Ja pangakaardi saan ka tehtud ju järgmisel nädalal!
Oh seda elukest küll. Alkoholism ikka lokkab täiega. Kuidas ma selle sügisex ära harjutan?! Elu on ikka keeruline, ma ei oska muud ütelda. Aga ma olen tubli suhtleja olnud muuseas!!!! Mitte et see nüüd pikemas perspektiivis olex kusagile edasi viinud...mõnele järgmisele levelile, I mean, aga ikkagi ju. Nii mõnigi asi on paremax läinud ;) Aga ikkagi - no sex :(:(:( Ja see paneb nutma. No mitte päris nutma just, aga...noh...you know :D

Mida kuradit?!

No nüüd pandi küll täiega näkku. No wtf?! Nagu mul oleks aega üle või midagi...persse, ma ütlen. Vabandust, aga no tõesti...Ma saan aru, et ainult üks nädal, aga no tõsiselt...mul on natukene isiklikku elu siiski ka...kuigi hästi vähe. Igatahes...kust kuradi kohast peaksin ma enale jälle asendaja leidma? Ja mille eest ma talle maksan? Keegi ka mu peale ei mõtle. Ja eri huvi on mul üldse seda kõike teha...magunii mind keegi ju vaatama ei tule :(

Ohohoo!

Ma olen ikka ever so tubli! Täitsa uskumatu, ma mõtlen minu kohta või nii. Saaks klaveri ka tehtud, siis oleks omadega mäel. Järgmisel nädalal ongi vaja ennast Vurma, klaveri ja eriala jaoks kokku võtta. No ja tegelt see Bäckmani asi ka...ja siis Tartusse ja sealt inertsiga spartakiaadile!!!!!!!!!!!!!!!!!! Jeeeeeeeeeeeeee!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!Oeh...õnneks on pool juba läbitud...teisipäeval veel tants ka...aga samas muud ju polegi...Oleks juba...hmmm...äää...kolmapäev?! Jees, kolmapäev! Siis oleks ainult ooperiklass veel jäänud. Ma olen tubli. Olen jah. Ennast kiitmast ma ei väsi :D

Teatripeod...

...on ikka kõige ägedamad ever after!!! Mis oleks mu elu ilma nendeta?! Mitte miskit, I guesss...või no...kõvasti igavam. Oh, God, make it so, that uus pidu tuleks juba rutem!!! Ja et Tallinna linn upuks ära või miskit...(aga alles pärast seda, kui ma oma asjad sealt ära olen toonud)
Happy 1st of May to everyone!!!

Ehh?

Nii. Mis ma siis nüüd teen? Kuidas ma siin Tln-s nii üksik olen, ah? Hakkab kohe hale endast...Aga eks ma ise olen süüdi. No kui ma ei julge enam elementaarseid asjugi ilma kõrvalise abita teha, siis on asi tõesti jälle käest ära. Vaene mina. Mis küll saab? Et elangi niimoodi lõpmatuseni? või, noh, lõpuni, sest et ükskord tuleb lõpp ka. Aga praeguse järgi võttes tuleb üsna kurb lõpp... või mis?

Jällegi...

Täna käisin ma Linnateatris "Tõde ja õigus 4." vaatamas. Jõudsin just järeldusele, et peaksin tihemini teatris käima...Mõtlemisainet kui palju jälle...Ma ei tea enam, mis elu ma peaksin elama. Parema inimese oma kindlasti kui praegu, aga et siis missugust???!!! Aidake hädas...

Kuidas siis nii?

Käisin eile Linnateatris "Pianoolat..." vaatamas. Olen seda etendust varem näinud. Kolm korda, umbes-täpselt 10 aastat tagasi!!! Olin siis 13...apppikene...Ühesõnaga - sealt saadud elamus on selgelt meeles, meenuvad täpsed emotsioonid ja mõtted, mis tollal tekkisid. Ja need olid nii positiivsed. Mäletan, et mõtlesin tookord, kui romantiline kogu see värk on ja kõik oli kuidagi ilus ja helge. No vot ja istusin siis eile saalis ja kõik oli nii ...masendav. Seda kõike oli niiii valus vaadata. Mitte valesti aru saada - elamus oli vapustav, aga nähtu oli nii sügavalt puudutav, et mitu korda oli hingamisega raskusi ja pisarad tikkusid ka silma. Tuleb välja, et 10ne aastaga on toimunud totaalne muutumine. Ja kahjuks on kõik romantilised ideaalid kadunud...Huvitav, kas neid annab taastada/taasluua?

Niisiis...

Täna saab Liipsu surmast 4 aastat. Ja nii naljakas kui see ka pole, on mul täna erakordselt hea tuju...iroonia. Mu ema ütles just eile, kui sellest juttu tegime, et Liisbethi oli nii vähe...ja samas nii palju. See on minu arvates just õigesti öeldud. Sest ilma temata ei oleks mina praegu see inimene, kes ma olen. Ma leian, et mina, kes ma olen nii mõjutatav, ei olekski saanud kelleltki teiselt nii palju õppida. Kõige kohta. Elamise kohta peamiselt..no ja suremise kohta ka. Nagu lõpuks selgus. Aitäh, kallis, et sa mu elus oled. Eks ma olen su jünger edasi :) (valisin fondiks Lucida Grande, sest see kõlas peaaegu nagu Lucia:))