reede, märts 28, 2014

Reede, 28. märts

Käisin Maribori tänavaid uudistamas. Kl 7.30 on kõik kohad paksult inimesi täis, välikohvikutes istuvad hommikukohvitajad. Päike paistis ja oli selline kesk-euroopa vanalinnahommikus jooksmise tunne. Kuid - kogesin ka midagi sellist, mida viimati 2010 a. Rumeenias - tundub, et tervisesport ei ole siin veel tänavatele jõudnud. Inimesed vaatasin üllatunud nägudega, kui ma mööda kalpsasin. Mispärast tegin seda tavasest kiiremini ja 9 min jääb tänaseks tulemuseks. Emotsiooni sain kätte!

esmaspäev, märts 24, 2014

Esmaspäev, 24. märts

16 min + 105 + 80. Võtsin riideid vähemaks, sai parem.

pühapäev, märts 23, 2014

Pühapäev, 23. märts

14 min + 130 + 75

laupäev, märts 22, 2014

Laupäev, 22. märts

Vahepeal 2 päeva Force Majeuri, täna 14 min + 115 + 75. Ja hetkel söön hommikust, saateks seksivad naabrid. 

kolmapäev, märts 19, 2014

Kolmapäev, 19. märts

Lumi maas, 13 min. Hommiku tegi hoopis - wait for it - surnud rott keset Salme tänava kõnniteed. Jah, suur, surnud, lapik ja külmunud rott. Väike päike igas päevas.

teisipäev, märts 18, 2014

Teisipäev, 18. märts

-4 kraadi, 13 min + 100 + 60

esmaspäev, märts 17, 2014

Esmaspäev, 17. märts

-4 kraadi kiuste läksin. Esimest korda nii külmaga. 10 min + 100 + 65. Tõdesin nagu tavaliselt - parem kui mitte midagi :)

laupäev, märts 15, 2014

Reede, 14. märts

Hommikul enne proovi 12 min + 100 + 65

neljapäev, märts 13, 2014

Neljapäev,13. märts

Homme peapael pähe! Kõrvad hakkasid külmetama. Muidu...väljusin 7.15 asemel 7.30, sest voodis unesegasena tundus mõte otse õue minemisest jälk ja ebameeldiv. Läksin ikka. Kuigi aega jäi napiks ja jõudsin teha 10-min ringi, venituse ja 80+50 käsi, oli mõte see, mis loeb. Päike oli suur ja soe ja park inimtühi. Mõnus!

kolmapäev, märts 12, 2014

Teisipäev/Kolmapäev, 11/12. märts 2014

Algus tehtud. Päike tuli välja ja välja läksin ka mina. Üleeile õhtul, kui päike tundus soe ja kutsuv, otsustasin lõpuks merepoolse ümbrusega tutvuma minna. Kalamaja parki on koduukselt 3 minutit jalutada ja selgus, et see on täpselt my kind of park. Täpselt selline rajakeste labürint, mille vahel mulle sörkida meeldib. Ja radu risti-rästi oikuipalju. Ja kõigil radadel ka pindamata pool, nii et jala all pehme pinnas ja endale haiget tegemist ei ole karta. Läbi pargi jõudsin Kultuurikilomeetrile, mida mööda jalutasin kalasadamasse. Ideaalne, ütlen ma. Kui pilk mere pool hoida, on teekond kohe päris ilus kohe. Kalasadamas tuli selline väikese kaluriküla tunne peale. Aga see selleks. Kogu see värk motiveeris sedavõrd, et eile hommikul panin improviseeritud dressid (paljud riided on veel kolimata) selga ja läksin õue. Tuli 15 min, oli väga raske, vastik, rõve. Mänguväljaku kõrvalt leidsin ka mõned jõumasinad. Vähemasti saab jalad sealsamas venitatud ja kätele kahte erinevat lihast teha. Mu kätel võiks tõesti mõni lihas olla :) Täna hommikul oli uni ja piimhape ja aknast välja vaadates naabri auto katusel härmatis. Aga läksin ikkagi. Jälle 15 min (üle selle ei hakka alustuseks üritamagi) ja venitus ja käed. Soojem rätt kaelas õigustas end täna, nii et mental note homseks: kindad kätte!