Neljapäeva...

... hommikul sörkisin pisut Pariisis. Ilm oli karge, park väike, aga olemas. 16 min tuli ära. Ehk saab ülehomme jälle.

Teisipäev

Hommikul 22 min. Päike paistis, tuju oli hea. Ootan huviga, mida Pariis selles vallas pakub.

Pühapäeva...

...hommikul 26 min Karlovas. Mitte just jooksumaratoni vääriline, aga minu kohta päris nii.

Reedel...

...läksin ka pärast ärkamist õue. Tuli ära 17+9 min.

Neljapäev

Kuna otsustasin eile tänase naiste proovi ärajäämist tähistada veinipudelipoolikuga, oli hommikune liigutamine kergelt ebameeldiv. Pilves ilm sellele lisaks. Südametunnistus hakkas aga peale mõningast vedelemist piinama ja vedasin ennast kõige kiuste õue. 13+9 tuli ära, mis ei ole kõneväärt, aga kõike arvesse võttes parem kui mitte midagi. Ja NÜÜD siis on päike välja tulnud..

Kolmapäev

18+9 min, mis pole paha, aga oleks olnud veel parem kui ma kompleksidest üle oleksin. Jooksmine hakkab üldiselt kehale meelde tulema.

Teisipäeva...

...hommikul sama värk, mis päev varem. Veidi lühemalt küll. 15+10 min, terve aeg peas vasardamas mõte Melchiori finaalist, mis veel lugemata on.

Esmaspäeva....

...hommikul ärkasin varem ja läksin õue. Ära tuli 16+12 min. Oli mõnus, isegi varahomikune päike on juba suviselt soe. Hoopis teisel teemal - avastasin täna ootamatult, et juba järgmisest nädalast hakkab kogu triangel pihta!

Ai!

20 min värskes õhus laupäeva hommikul ja kerge pohmelliga pole üldsegi paha tulemus. Sai tehtud pisut seda ja pisut teist. Tunne on hea. Ja piimhape tundub magus.

Välihooaeg avatud

Lubasin endale eile õhtul pärast kahte klaasi punast veini, et kui hommikul ärgates päike paistab, saab toimuma esimene välitrenn sellel aastal. Paistis. Ja toimus. 20 min sörki ja pisut jõudu peale selle. Kui liiga paksud riided kõrvale jätta, oli äraütlemata mõnus. Homme jälle!
Ja veel - kui Eestis pöördub päise päeva ajal sinu poole võhivõõras tüdruk lihtsalt selleks, et sulle öelda, et sul on kadedakstegevalt ilus kott, siis on ka tuju tõusmine garanteeritud!

- Sa ei olegi välismaal?
- Ei, ei ole (ohe). Just tulin (ohe). Kohe lähen jälle.
- Küll sul on ikka põnev töö!
- Ee...(keep smiling) jah, on küll.
- Kuhu ja millal siis järgmine kord?
- Ee...mmm...mmma ei mäleta, pean tööplaanist vaatama.

Sellist dialoogi tuleb ette tihti. Sõprade, tuttavate, sugulastega. Sellest ka kerge tüdimus, mis vastustest vastu vaatab. Meie tööspetsiifika juures tekib hetki, mil reis madalmaadesse võib tunduda sama tüütu kui prügiämbri välja viimine ja järjekordne Saksamaa külastamine meelitab vaid soodsa kaubandusega. Seda olulisemaks kujuneb see, kui tööplaan vahelduseks millegi eksootilisega kõditab.

Tädi

Prill

sydney

märksõnad:

värviline
sõbralik
heatahtlik
turvaline

väike meeldetuletus

the idiot stick figure with no soul

Jah,

ma räägin palju kehakaalust. Rohkem kui millestki muust. Ma ei ole enamuse elust oma kehaga rahul olnud. Ma olen selline pehmekene. Igas mõttes. Piiran ennast ja õgin vaheldumisi. Nii on. Struudlile "ei" ei suuda ilmselt kunagi ütlema hakata. Armastan ilusaid asju. Võin endale lubada, et ei osta enam midagi ebavajalikku, aga kui ilu silma jääb, ei suuda ma lihtsalt loobuda. Sellised naiselikud nõrkused. Vanus näiteks. 30ndate stress lõi jalad alt. Täitmata plaan ja kogu see värk. No ja alkohol. Ärge saage valesti aru - ma saan ilma selleta hakkama küll. Probleemi ei ole. Aga sellega võib tihti olla lõbusam. Ka endaga võib nii paremini läbi saada. "Sex and the City" - võib-olla klišee, aga minu jaoks midagi sooja, kodust ja turvalist. Miski, mille najal muutustega toime tulla ( räägin vaid sarjast, sellenimelisi filme minu maailmas ei eksisteeri, kõik lõpeb telefonikõnega John'ilt kui kõik on veel maitsekas). Mis veel?

Laktoosi-, gluteeni- ja rutiinitalumatus.

Eilse...

...õhtu mõttetera - rahulolematus on edasiviiv jõud. Täna...hakkas õhtul äkitselt lihtsalt kuidagi hea. Õhk oli parajalt soe, liköör parajalt magus ja inimesed parajalt sõbralikud. Nii palju ilu ja hääd ühe päevaga. Ja nüüd veel Merka pannkoogid. Elu võib vahetevahel ikka ilus ka olla.

Et...

...kas ma olen tasakaalutu? Olen küll. Aga arvan ka, et seda oleksid paljud, kui neil jalge alt vaip ära tõmmata. Praegu on vaid paljad jalad ja kivipõrand. Varbad külmetavad ja mul pole aimugi, kas veri enam kunagi päriselt nende otsteni jõuab. Aga kus ta pääseb.

http://www.naine24.ee/1199868/tanja-mihhailova-tark-mees-minu-korvalt-ara-ei-lahe-ja-lolli-meest-ma-endale-ei-tahagi/

Päikesepõletus.

Ei teagi, kuidas jälle nii läks, määrisin ju ometi. Väljas sajab vihma ja palmioks kõigub päris ägedalt akna taga. Esimene öö täismagatud und seljataga on hea tunne. Tundub, et kulutasin unenäguse nägemisele korralikult energiat, sest isu on täitmatu. Kuigi..eks vabanduse leiab alati :)