teisipäev, märts 01, 2011

Ma

ei taha hommikul tõusta. Sest siis lõppevad unenäod. Ja need on viimasel ajal kordi elamisväärsemad kui tegelikkus. Väga vähe on neid hetki, mis valu ei tee. Või siis pigem, kui valu ei domineeri. Iga päev ärkamisest uinumiseni on piin. Viha käib lainetena edasi-agasi.

Kommentaare ei ole: