sörk...

...käesoleval nädalal siiani E: 36 min, T: 36 min, N: 32 min. Loodan jätkata :)

Uskumatu,

aga täna on täiesti vaba päev. Zero kohustust. Õnneks on aeg läinud oodatust isegi kiiremini ja ka eesolev nädal ei tundu enam lootusetu. On, mida oodata. Ja mille nimel rassida. Arvan, et varsti tuleks alustuseks teha üks väike naps Taneli ja Helina terviseks...ja nii see päevake läheb.

Ja...

...saigi suvi läbi. Juba enne juunit. Igatahes oli meeldiv vahelduseks sooja ja päikest tunda, nii et aitäh. Kellele iganes siis. Homsest jälle töö-töö-töö. Ja mitte vähe. Võib-olla ongi parem see mõtte tegevuses hoidmine. Muidu läheb veel ebasoovitavatesse kohtadesse rändama. Tunnen juba seljanahaga, et Türgi saab olema väga raske. Nii füüsiliselt kui psüühiliselt. Jah, teil on õigus öelda, et kui ma seda juba kaks nädalat varem endale sisendan, siis ilmselt nii lähebki. Aga pigem olla valmis kõige hullemaks. Arvan mina. Ei teagi, et oleks kunagi varem pidanud sellise koormusega hakkama saama. Aga eks siis nüüd ongi viimne aeg proovida. Kui ei tapa... :D

Huvitav...

...millal ükskord hakkan ka mina hetkes elama? Nii, et elu ei möödu ainult millegi ootuses. See käib siis Tallinna-elu kohta. Sest Tartu-elu on lill. Ainult ole mees ja ela. Aga pealinnas on mind ära tüütand see pidev tegevuse otsimine...et ei peaks lihtsalt üksi nelja seina vahel passima (või palju neid seinu mul siin on). Just otsimine, sest iseenesest ei juhtu minuga siin midagi. Kogu tegevus on forsseeritud. Ja see on nii väsitav. Sealt ka see ootus, ootus, et järjekordne Tallinna-periood kiiremini lõppeks. Linn ei ole ju muidugi milleski süüdi, see olen mina, kes ei suhestu.

Homsest...

...tõotatud maale. Ehk siis 16 vaba päeva Tartus. Oh seda õnne.

Et...

...selle tervisega ka just praegu peavad jamad olema. Just nüüd, kui on lõpuks kevad. Hoian hinge kinni ja loodan, et asi on närvides. Kuigi alust depressiooniks ei tohiks ju olla. Kui pikk talv ja kergekujuline töö- ja elukohastress välja arvata :) Aga silmad kipitavad, sügelevad, läigivad, väike palavik on nüüd juba mõnda aega igapäevane nähtus ja süda läigib. Jah, nüüd leidsin õige mõiste. Enne mõtlesin, et "iiveldab", aga uus mõiste annab toimuvat paremini edasi. Õnneks annavad internetiavarused lisaks depressioonile ja kõiksugu muudele hirmsatele haigustele minu sümptomite diagnoosiks ka raskekujulise allergia, mille üle mul oleks ka hetkel päris hea meel. Säilitagem ikkagi positiivsus!

Ilm...

...on jälle hall. Aga tuju üllatavalt mitte. Muidugi on kurb kui pühasid ei ole ja ema juubelist osa ei saa...aga vabadus juba terendab.

Ja...

...nüüd lõpuks ongi see käes. Mul on allergia. Tallinna vastu. Tegelikult küll millegi vastu, mis selle linna õhus hetkel lendleb. Mis iganes see siis olla võiks.
Lugu järgmine - juba viimased 2 nädalat on mul Tallinnas olemise ajal kahtlane nohu ja nina kuiv ja paistes. Ja eelmisel nädalal hakkasid silmad kipitama, punetama, kuivama ja vett jooksma. Kahtlustasin mingit ilget viirust. Nädalavahetusel Tartus käies asi taandus, pühapäeval ei tulnud tunne enam meeldegi. Kuni tänase hommikuni. Eile käisin väljas ainult marsruudil kodu-töö-kodu. Ja täna hommikul olid silmad kuivad ja ketendasid. Ja kui ma siis enne proovi linna jalutasin, muutusid silmad väljas iga hetkega järjest valusamaks ja valgustundlikumaks ja jooksid vahetpidamata vett. Enne proovi peeglisse vaadates paistis vastu kaks punast ja vesist kriipsu.
Nüüd jääb üle ainult loota, et tegemist on tõepoolest allergiaga - vastavad ravimid on sisse võetud ja ootan pingsalt mingisuguse toime avaldumist. Sest kui need ei aita... :S

Ilmselt...

...tuleneb see eilsest iluilusast kevadilmast Tartus, aga mulle tundub, et jää hakkab sulama. Stressi ümbert siis. No lihtsalt oli selline lihtne ja ilus päev. Selline, mis paneb tänaval jalutades totralt naeratama. Ja armuda jõudsin juba ka. Isegi öine vihm oli kuidagi mõnus. Ja positiivsust ei suutnud rikkuda isegi lumekirme, mis täna hommikul esimese asjana uksest välja astudes vastu paistis, kuigi Tallinnas rongist maha tulles langes osuti küll mõneks ajaks nulli, sest tali oli tagasi. Igal juhul tundub, et pime keskaeg hakkab mööda saama.

Hoolimata...

...sellest, et õhtupoolikul kiskus enesetunne sandiks ja on seda praeguseni, oli täna üks ilus päev. Täpselt selline, mille järele kiirematel ja pingelisematel aegadel igatsust tunned. Ilus ilm, armas inimene...mis sa hing veel oskad tahta. Kuigi jah, see Leili või Leila (või mis iganes ta nimi ka polnud), kes mind täna öösel unes kummitas, oli ilmselt minu alateadvuse teadlikkus faktist, et ma peaksin olema kehaliselt aktiivsem. Ja äkki see ongi, millest minu praeguses elus vajaka jääb. Sest millestki oleks nagu puudus. Enesekindlusest? Loodame :)

Ma...

...vist sain nüüd millestki aru. See on see, et ma ei kuulu kusagile. See tunne, et mind ei ole kellelegi vaja. Et keegi ei tea, kus ma parasjagu viibin ja see ei huvitagi kedagi. "Vaene kodutu laps", nagu Pille mind kutsub. Et minu tulekute ja minekutega ei muutu miski. Kõik on pinnapealne. Seda on valus teada.

See...

...pidev rahulolematus. See on sellest, et sa oled pannud mind mõtlema. Sinu eeskujul on minu ootused elule kasvanud. Ma ei lepi enam olemasolevaga, nimetates seda mugavusest paratamatuseks. Jah, ma olen laisk ja mul võtavad protsessid aega. Ma pean mõtlema, kaaluma, vaagima, veelkord mõtlema, nõu küsima. Aga oluline on, et hinges närib miski ja otsib väljundit. Selle eest tahan sind juba praegu tänada.

Kitzbergis...

...on nüüd uus ja uhke vidin: saunakaal, millega on võimalik mõõta keha rasva- ja vedelikuprotsenti. Seda ma ka mõni hetk tagasi tegin. Ja oh üllatust...rasvaprotsent 26 oli oodatav, aga sellest hoolimata ebameeldiv avastus. Veerand minu kehast on rasv. Loomulikult hea, et mitte pool, aga hirmus ikkagi. Vähemalt on jälle uut motivatsiooni ennast liigutama hakata (I hope).

Täna...

...on üks ilus päev. Eks see tulene muidugi suures osas ilmast. Aga mitte ainult. Uus hoog on sees. Ja tegutsemistahe. Sest mured, mis alateadvust varjutasid ja järjest sagemini ka pindmise osa virvendama lõid, on selleks korraks nüüd jälle läinud. Kergem on olla. Ja näpud täitsa sügelevad.

Ei...

...teagi, miks viimasel ajal kirjutanud pole. Oleks ju küll, millest rääkida ja mille üle aru pidada, aga enese väljendamisega on raskusi. Kirjasõnas polegi seda varem ette tulnud. See on ikka see kõige lihtsam suhtlusvorm olnud. Loodan, et asi seisab kokkuvõtmise taga. Selle taga seisab hetkel suur osa mu tegemistest. Jah, ma olen laisk. Ja mingi hetkeni on mugav öelda, et kui ma täpselt ei tea, mida teha, siis parem ei teegi. Aga...need südametunnistuse piinad...Noh, mõtlemist on palju. Praegune hetk jaguneb kaheks - ühel poolel täielik selgus ja teisel suur küsimärk. Aga eks aeg annab arutust.

Nahk...

raisus... Juhuu! ;)

Just...

...siis, kui buss liikuma hakkas, hakkas sadama. Ja see oli ka ülejäänud päeva kujundajaks. Poolel teel Tallinna ärkasin bussis käreda külma peale. Istusin ülejäänud tee täies riides, ninani salli mähkunult. Sooja ei andnud ka tee bussijaamast koju. Kus olin viimati lahkudes säästliku kodanikuna loomulikult radikad 0-i peale keeranud. Sõrmi-varbaid külmetan siiani, kuigi radikad juba pool päeva täisvõimsusel kütnud. Ainus lohutus on, et külmas püsin kauem värskena...

Kõik...

...kohad valutavad. Sain eile jälle kord kinnitust, et minu töö on tugevalt füüsilist laadi. Kui ma ilma kiropraktilise vahelesegamiseta jätkan, olen ilmselt juba mõne aasta pärast märgatavalt deformeerunud. Selg lööb tuld välja, õlad on krampis ja biitsepsid valusad. Ja katsu niimoodi veel suurt kunsti teha.
Rumal rahutus ei lase üksi olla, vaid ajab toast välja keset ööd. Hea küll. Mitte keset ööd. Ja üksi olemisega pole sellel ka mingit pistmist. Hommikujooksule hoopis ajab. Ja ma andun. Nüüd kohe.

Tegelikult...

...olen ma ju väga õnnelik. Üliõnnelik, võiks öelda. Aga vana tuttav rahutus on piinama asunud. Nagu koputaks keegi mingi tegemata töö pärast südametunnistusele. On tunne, nagu peaks midagi ära tegema, aga visiooni ei ole. Ilmselt piisab, kui rahulikult edasi kulgeda ja oodata, et õiged asjad minuni jõuaksid. Sest tavaliselt on nii läinud. Aga kuidas saavutada, et see olemasolevat õnne varjutama ei hakkaks?! Sest selle väreleva rahutuse all, sügaval sisimas, on rahu. Ei tohi lasta laineil sinnani jõuda.

Ma...

...olen vastikult närviline. Ebameeldivalt. Ja kõik ajab vihale. Ja nutmagi. Ja aru ei saa, miks.

Tunni...

...pärast tellin takso, et lennujaama sõita. Seekord siis Saksamaale. Juba ülehomme tagasi. Tundub tore?! Aga ei ole. Sest järjekordne pulm jääb külastamata. Ragne ja Mario oma siis. Ja sellest on rohkem kui kahju. Sest sellised asjad just omavadki mõtet. On õnn, et ma oma tööd armastan, sest vastasel korral oleks masendus veel kordades võimsam. Elu läheb loodetavasti edasi, pagas on lihtsalt ühe positiivse emotsiooni võrra kergem.

On...

...jäänud veel vaid loetud nädalad. Puhkuseni siis. Kui aus olla - ei jõua ära oodata. Mitte, et mul miskit töötamise vastu oleks, aga tahaks lihtsalt olla nii, et silme ees ei terendaks mõnda aega ühtegi kohustust. Ja et saaks omadega olla täpselt nii palju, kui süda lustib.

Ilusad inimesed pidus

Rahu...

...tuligi!

Jogyesa Temple, Seoul

Väljas...

...on küll külm ja sombune, aga ikkagi on tunne miskipärast helgem kui eile. Kõige suhtes. Kui nüüd tervise ka veel korda saaks...

Noh...

...ilmselt olen ka mina klammerduja. Jah. Aga see ei ole tingimata halb asi. Vähemasti mina arvan nii.

Inimene...

...on ikka üks imelik olevus. Väga keeruline on endaga hakkama saada. Peale vaadates tundub kõik lihtne ja loogiline, aga... Jah, ei ole kerge. Kui miski sees närima hakkab, ongi jama käes. Tahaks jälle rahu leida. Ilmselt parandab asja aeg.

Täna...

...on naistepäev. Juhuu. Siider on juba otsakorral ;)

Ei...

...teagi, kas kujutan miskit ette või...kuidagi imelik on olla. Olen muidugi äraootaval seisukohal, sest tegemist võib olla järjekordse ärevushäirega, aga...Midagi oleks nagu valesti. See on ilmselt seesama hüsteeria, mis ikkagi päris mööda ei läinud. Sest teema on minu jaoks ikka veel õhus. Pole rahunemist leidnud. Ja eks ma siis nüüd selle pinnalt ise toidan. Tunnen üle väga pika aja taas ebakindlust. Ja see ei ole hea märk. Ja veel...kuigi ma tean võimalust, kuidas pisutki kindlust saada...ei tee ma selleks midagi. Sest julgus on mind jälle kord maha jätnud. Ehk toob nädal võõrsil selgust.

Suurem...

...hüsteeria on nüüd õnneks möödas. Nii isiklikult kui professionaalselt. Oli üks väsitav nädal. Nüüd on jäänud veel üle ainult vilju noppida :)

Olen...

...pisut puntras. Tahaks olnut olematuks teha, aga kahjuks asjad nii ei käi. Ja nii ma siis piinlen.

Karoliina ei magagi

Tuleb...

...välja, et õgimine toimub tagantjärele ikkagi :(

Õiget...

...tunnet ei tulnudki peale. Mis on päris kurb. Aga õnneks tähendas see ka õgimise määra vähenemist.

AA

Ja...

...ongi lõpuks jõudnud kätte aeg pühitseda. Aga tunnet ei ole veel ikka peale tulnud. Kes teab, kas sellel korral tulebki. Eks see üleüldine hall, mis valitseb, mõjutab. Loodan, et see on ajutine nähtus. Ükskõik siis, kas hall või mõjutatavus. Jõulurõõmu alga.

romantika

Mõistus...

...ja tunded peavad olema tasakaalus. Sellest olen ma nüüd lõpuks aru saanud. Ja seda kõiges, mille juures olen hingega. Tundub, et see ongi see koht, kus rahu pesitseb :)

...

Minu salat

2 kanafileed

2 tomatit

1/2 pikka kurki

1/2 väiksemat sorti hiinakapsast
või
1 pott lehtsalatit

1 suurem karp rasvata kodujuustu

natukene 10 %-list hapukoort või maitsestamata jogurtit

karrit




...lõika kanafilee tükkideks ja prae vähese õliga. Lisa karrit. Tükelda tükeldamist vajavad komponendid ja lisa neile kodujuust, hapukoor ja kana. Maitse järgi veel juurde soola, pipart ja karrit. Ja keele viib alla.

Jätkub kahele väga näljasele.

Jäin...

...täna miskipärast teatud teemadel mõttesse. Kuna proovi minekuks ja sealt tulekuks tuli täna teha kaks parajat jalutuskäiku, oli ilmselt melanhoolne sügisilm see, mis mu mõttekäiku juhtis. Nõndaks. Tekkis küsimus tõekspidamiste ja põhimõtete püsivuse kohta. Viimasel ajal tunnen ennast kuidagi kõigele avatumana ja see paneb mõtlema, kas see tähendab mõningate varasemate põhimõtete hülgamist. Et kui varem arvasin, et õige on tegutseda vaid nii ja mitte kunagi naa, siis hetkel vaatan situatsioonidele laiemahaardeliselt (ja ei välista ka naa'sid). See kõik oleks palju lihtsam, kui inimesed, kes minu kunagisi tõekspidamisi jagasid, minu peale nüüd selle mõtte avardamise pärast viltu ei vaataks. Kas ei ole siis niiöelda normaalne senitundmata asjaolude/käitumismallide ettejuhtumisel neid kõige täiega endast läbi lasta ja analüüsida? Selle läbi peakski ju toimuma inimese areng?! Vähemasti on säärane minu arusaam asjast. Või peaksingi noore ja naiivsena välja öeldud seisukohtadele nö "nui neljaks" kindlaks jääma ja vastupidine on hoopis näide minu nõrkusest? Teadjamad, aidake.

Segadus...

...ei ole kerge kaduma.

Istun...

...keset segadust. Täna lihtsalt ei ole rohkem jaksu. Kaks suurt kappi tassisin tagumisse tuppa ja nüüd on võhm väljas. Tuleb välja, et ma olen ikka vist natukene korralik ka. Sest kuidagi ebamugav on niimoodi, kui kõik laiali on. Lootused on järgmise nädala peal - vast saan kodu korda. Siis ongi kõik nagu päris ;)

Ma...

...vist olengi õnnelik.

Eile...

...käisin Vargamäel. Vihma sadas küll, aga õnneks ainult tükati. Uskumatult ilus päev oli. Ja inimesed olid soojad. Selline võiks puhkus ka välja näha. Et midagi oleks teha ja seda koos armsate inimestega. Ilmselt näebki.

Paberid...

...sees ja kõik on saatuse hooleks. Nüüd tahaks olla ja vooluga kaasa minna. Ja puhastuda. Kõike seda on jälle kord liiga palju kogunenud. Aga tunne on hea. Uskumatult. Kõige parem ootab veel ees.

SUVI

Punktid...

...käes!!! Juhuu!!! Ongi kõik. Täiesti uskumatu tundub. Et õnn ongi minu õuel. Ma arvan, et ma olen pisut puhkust ära teeninud.

Huh...

...tundub, et hullem on möödas, eh?! Täiesti uskumatu. Et saigi kõik see tehtud, mis vaja oli. Sotsiofoobile ilmne eneseületus. Aga hetkel piisab sellestki. Või...mis piisab?!...see ongi tähtis. 1 punkt vaja veel välja teenida. Kas võiks elu olla ilusam?

Uskumatu,

aga ainult kolm ainet on veel teha jäänud. Am I a lucky bastard or what? Et kas tõesti saabki see kõik läbi, peale seitset pikka aastat? Ma ei jõua ära oodata. Nüüdseks on juba päris kahju, et lõpetamisele minemata jääb - eks teised valivad praegu kleite ja värke ja ma olen ju selle koha pealt eriti nõrk (ehk siis, et see on mu nõrkus). See muidugi ei tähenda, et ma endale "lõpukleidi" kaubamärgi all tervet hunnikut kleite ei võiks osta. Vähemasti vabandus on olemas kui kellelegi miskit öelda on. Minu rahapaigutuse kohta, ma mõtlen. Ootan juba laupäeva. Saab hetkeks peatuda.

Olen...

...täna kuidagi uimane. Midagi korralikult teha ei viitsi, kõik toimub nagu muuseas. Ei ole energiat. Aga tegema ometi peab. Ah, ma ei teagi, kuidas kõik vajalik jälle tehtud saab. Ainus lohutus on, et siiani on saanud. Aga ega selle peale ka lootma jääda ei saa. Näiteks leian ma, et kunstiajalugu ja kuulmispsühholoogia on mõlemad äärmiselt huvitavad ained, aga no kui ikka loengus istumise vastu on siginenud totaalne vastumeelsus, siis ei aita aine ise ka enam mitte. Tahaks, et isiklik aeg kuuluks endale. Et kogu aeg ei istuks kuklas kõiksugu tegemata asjad, mis süümele rõhuvad. Et oleks rahu. Ka kiirustades.

Lemmikud

Seksuaal...

...fantaasiad olid jälle. Mehed olid mu lemmikud. Mitte et naistel miskit viga oleks olnud. Aga ma olen juba kord rohkem meestele orienteeritud. Ja oleme ausad - nad ju tõesti üllatasid. Pühapäeval on jälle üritus. Märts on sotsiaalselt tihe kuu.

Täna...

...tuli jälle üle mõne aja selline kurbus nagu tuleb ainult siis, kui sa tead, et sa oled oma asjadega üksi. Ja ma tean küll, et ma teengi kõike iseenda pärast ja et ma ei saa elada oma elu kellelegi teisele, aga...tundub, et ma pole siiski piisavalt tugev. Sest vägisi tulevad pisarad silma. Ja nagu näha, on mul tegutsemise motiiviks vaja ka kellegi teise huvi antud asja (minu isiku sealjuures) vastu. Jah, piisab pisukesestki huvist. Jagatud mure ilmselt ongi pool. Ja jagatud rõõm topelt. Sest muidu ma ei oleks selles kõiges õnnetu. Või...õnnetu ei ole päris õige sõna...poolik hoopis.

Kuradi...

...Fitz! Nüüd on uni läinud ja silmad paistes. Huvitav, kes hommikul minu asemel proovi läheb?!

Ma...

...tahan jälle laulda! Oo, õnnis hetk, oh viibi veel!

Tahaks...

...ka olla endaga paremini mestis. Nagu paljud on. Mitte liiga paljud. Aga need, kelle järgi tahaks joonduda. Kelledelt peegelduv tundub ehe ja õige. Et tehagi asju enda moodi ja mitte karta tagajärgi. Noh, loodetavasti olen ma selles suunas teel. Sest see mõte ei jäta mind kuidagi. Tegelikult, kui aus olla, olen ma ju alati tahtnud, et see nii oleks. Aga ikkagi on kõik jäänud kas siis vaimunõtruse või liigse mõjutatavuse taha. Viimasel ajal olen püüdnud lasta mõtetel ja, OHOHOO!, ka tegudel selle järgi joonduda (küll aeglases tempos, aga siiski). Minu jaoks on see suur asi. Minu jaoks on see tähtis, sest teistmoodi ei pea enam vastu...ei taha endise minaga enam sõber olla. Ja see ongi praegu see, mis loeb.

Kahjuks...

...olen ääretult vilets blogija. Aga eks asi jää ka oskuse taha. Kui jutt ikka ei jookse, pole miskit teha. See selleks. Meeleolu on hetkel nukrameelne. Sai räägitud, võibolla isegi liiga palju, ja eks ma siis nüüd põen. Kuigi...ma ju tean, et tegelikult pole põhjust. Aga katsu seda ma alateadvusele selgeks teha. Ilm on ka selline kurb. Krt. Ma olen ikka liiga ebastabiilne. Üks väike muudatus ja küik mured on läinud. Aga mul ei ole midagi selle vastu, et jätkata päeva positiivsena.

Sess...

...on pooleli. Jube tüütu.

Hihihii...

http://www.scroogeyourself.com/?id=1793365725

Olen...

...ka nüüd võrgus. Väga põnev on. Ülehomme sõidan jõuluks koju.

Kell...

...on alles 11:48, on reede, ja ma olen jõudnud juba kahes tunnis käia. Ennastki paneb imestama. Klaverdanud ja laulnud nii, et ohohoo. Aga nüüd tahaks juba bussis olla ja lugeda. Sest see raamat peab mul ükskord läbi ka saama. Kaua võib. Järgmised ootavad riiulis rivis ja kasu eimiskit. No ja poeskäimisest ma üldse ei räägigi...käisin eile...ja vahtisin näljase näoga hääd-paremat, aga pole mõtet koju seisma osta. Sest see teeks asja veel närvilisemaks. Oijah. Täitsa uskumatute asjadega olen hakkama saanud viimasel nädalal. Tugev tunne on ;)

Olen...

...kohustuslike asjadega lõpuks isegi natuke järje peale saanud. Juhhuu! Ja laulda on ka tore. Ainult, et nädalavahetused võiksid nats pikemad olla. Siis oleks õnn minu õuel.

Erialaga...

...oli täna juba päris hästi, mis?! Oh, homne Schnittke veel vastu pidada ja siis Tartusse sõit. Krdi hambaarst, ma ütlen. Totaalne põnts rahakotile. Et mul ka pole hammastega vedanud. Ebaaus. Täitsa huvitav...mul on hammas, mis maksab rohkem kui mu kõige kallimad saapad :D

Hei...

...Tartusse saab siis alles laupäeva öösel või pühapäeva varahommikul. Oh seda õnnetust. Aga...no mis teha. Vähemalt on kontserdid tulemas. Ja Rakveres pole aastaid käinud. Avakontserdi kava on päris tore. Vähemalt on üle pika aja kontsert tuttavate lugudega :D Ja siis võib ju laulda küll, isegi rõõmuga. Muidugi oleks veel toredam, kui keegi oma käiks kontserte kuulamas ka...aga eks ma pean praeguse olukorraga leppima. Imelik ikka küll...kõige omamad polegi mind kuulnud. Ja sellest on kahju. Sest just neile tahaks ju tegelikult laulda. Eriti nüüd, pärast erakordselt toredat erialatundi mõned hetked tagasi :)

Lood...

...on nüüd nõnnaviisi,et viimane nädal on möödunud puhtalt Schnittke ja poodlemise tähe all. Ja poest pole miskit asjalikku saanud. Aru ma ei saa. Miks kaubandusel mulle hetkel miskit pakkuda ei ole?! See on ju minu puhul suhteliselt harv juhus. Tahaks lugeda ja omadega olla.

Hiirt...

...polegi veel näinud. Ega kuulnud. Aga pisuke hirm on ikkagi. Et mis siis saab, kui kohtume. Hiiremürki on kõik nurgad täis, nii et äkki meie kohtumist ikkagi ei toimu...Tuba näeb nüüd palju uhkem välja kui enne. Ja oleme ausad: praktilisem ka. Olen mina alles sisustusgeenius (asi selles, et liigutasin suures toas pisut mööblit). Aga ega rohkemaks ei viitsi ennast praegu sundida ka. Üksinda on päris mõnus. Natukene üksik ehk, aga vahelduse mõttes vägagi tervitatav. Ja tööl pole kah väga viga. Pärdiga vaja veel pisut vaeva näha, aga muud hullu nagu polegi. Homme on esimene "Fidelio" proov. Ootan huviga.

Miks...

...see kõik nüüd jälle kord vastumeelne tundub?! Ma ju tahan tööle minna. Aga...samas nagu ei taha ka. Ise ka ei tea, mida jälle kardan. Nii. Asjad veel kokku panna ja läinud ma olengi. Brrrr. Mida kuradit ma selle hiirega peale hakkan?!?

Arets...

...saatis pilte. Sügisel Maarja ja minu ühissünnipäeval tehtud. Täitsa huvitav. Eriti need Aretsi juustega. Aga tore oli vaadata küll.

http://nagi.ee/photos/karolaina3/sets/28085/

Ma...

...tean, et ma olen täna liiga palju söönud. Ja eile. Ja üleeile. Aga nii see kord juba on. Küll ma võtan ennast jälle kätte ka. Aga praegu ei viitsi veel, sest Pille teeb lihtsalt nii hästi süüa. No ja kuidas ma siis ei söö, kui ema teeb?! Praegu söön borshi. Laevastiku oma. Hää on. Ja kõht on tegelikult ju ammu täis...Täna vaja veel küüntega tegeleda. Ja natukene Liivi sõja kohta lugeda.

Hoidsime...

...täna Kätsiga tunnikese Liinet. Otsus oli järgmine: enne 10 aasta möödumist endale küll sellist risti ei suudaks kaela võtta. No võib-olla oleks omaga teistmoodi...aga...mida teha, kui imik lihtsalt ei lõpetaGI karjumist. Ma ei saanud aru, kuidas tal kõri haigeks ei jää. Täitsa uskumatu, Vahetasime Kätsiga kahekesi pampersit ka. Aga pärast vaatasime SATC kolmandat hooaega. See kompenseeris kõik. Ja väljas sadas rahet. Oi-oi, kuidas sadas!

Nädal...

...karskust on seljataga. Millegipärast on viimastel päevadel sagenenud peavalud - Pille pakkus, et see on sellest, et mu organism pole harjunud ilma alkoholita olema :) Noh, ei teagi, mis see tõeline põhjus on. Kõht on tühi. Ja uni on ka. Aga eks vist kisubki uniseks, kui midagi mõistlikku ei tee. Albusse tahaks minna, aga kellega? Ja üksi vist seiklema ei lähe. Krt küll!

Saatsin...

...täna iseseisvalt digipildid ilmutusse! Olin enda üle täitsa uhke kohe. Aega võttis, aga vast saab asja. Esmaspäeval saan kätte, eks siis näeb. Tekkis lihtsalt vastupandamatu soov pilte raamida. Ostsin eile 2 uut toredat raami. No ja eks siis näis, mis sealt täpselt tuleb ja mis ma nendega peale hakkan. Täna on seitsmes karske päev. Järjestikune siis. Ja tunne on hea. Väga hea isegi. Eile alustasin rohelise tee kuuriga ka. Äkki siis tervis tuleb. Ja kui Pille täna pirukaid poleks teinud, ei oleks ma äkki söönud ka...aga ta tegi :D Viineripirukaid. Ohohoo, kui häid! Ja nii see läks. Olen endiselt õnnelik :)

Meil...

...oli kolmapäeval mänguõhtu. Minu üldhariduslikud teadmised jätavad kõvasti soovida. Aga eks tule siis selle kallal vaeva näha. Neljapäeval käisin kinos. Potter 5. Oli täitsa film. Ja pärast oli ka tore. Päris hea tunne on praegu :)

Süda...

...tahab lõhki minna.

Ma...

...olen juba mõnda aega rahutu. Eks see ole seotud jälle selle emotsionaalse tasakaalutusega. Nüüdseks on olukord juba kontrolli all, pühapäev ja esmaspäev olid kriitilised. Viimasel ajal on tunne, et ma mõtlen ise probleeme välja...huvitav, kas nii ongi? Vähemasti teised neid ei mõista...või siis ei pea probleemideks. Samas - mul ei ole ka kunagi varem sellist situatsiooni ette tulnud...emotsiooni koha pealt rääkides. Kuidas saab üks asi teha korraga nii õnnelikuks ja nii õnnetuks???Oleks ma ainult julgem...

Muuseas - läheb neljas karske päev ja muinasaeg on läbitud :)

Patt...

...oleks nuriseda!

...ja pärast.

Enne...

Reede...

Algas...

...puhkus. Hommikul Saaremaale. Oeh. Ja praegu veel kott pakkida. Kontserdid läksid muuseas hästi. Ei mäletanudki, et tähelepanu võib niimoodi nautida. Väga positiivne. Homme näeb Kätsi ja Pillet. Juhuu!

Täna...

...olen nii õnnelik. Endal hakkab ka imelik. Ja asjalikuks ei viitsi veel hakata. Eks see maksab hiljem jälle kätte, aga...no eks ma pean sellega leppima. Telekast tuleb see Mirtliga armastuse külvamise reklaam. Porgandiga, noh. Tuju on ülev.

Eile...

...oli jaaniöö. Täitsa tore kodune oli. Sõin nats liiga palju. Aga eks nüüd tõmban jälle tagasi. Või vähemalt on selline plaan :D

Buzz...

Olen hetkel pisut alkoholi tarbinud ja peas sumiseb. Tahaks koju sööma. Koolis olen btw. Sellistel hetkedel võiks kõike öelda, mis keelel. Aga sihtmärk on sellels liiga kaugel :(

Ma...

...ei ole just kõige asjalikum inimene. Aga midagi siiski. Jälle ei saa ma oma eluga täies mahus hakkama. Aga seekord ei viitsi viriseda ka. First things first. Nt. see, et kõht on tühi...hommikust juba aega möödas ka omajagu. Ja siis see, et emotsionaalselt olen vrakk. Aga see tuleneb juba minu ebastabiilsest närvikavast. Ise ma kujutan igasuguseid asju ette, kedagi teist pole süüdistada. Muidugi võiksin ma alati olla ilusam ja toredam ja...noh, kogu pakett. Aga olen nagu olen. Kelle asi. Kuigi...mõne asi võiks olla. Aga see on ainult minu arvamus. Tegelikult peaksin rahul olema.

Nõnda heledad on taevas tähed... jne.