romantika

Mõistus...

...ja tunded peavad olema tasakaalus. Sellest olen ma nüüd lõpuks aru saanud. Ja seda kõiges, mille juures olen hingega. Tundub, et see ongi see koht, kus rahu pesitseb :)

...

Minu salat

2 kanafileed

2 tomatit

1/2 pikka kurki

1/2 väiksemat sorti hiinakapsast
või
1 pott lehtsalatit

1 suurem karp rasvata kodujuustu

natukene 10 %-list hapukoort või maitsestamata jogurtit

karrit




...lõika kanafilee tükkideks ja prae vähese õliga. Lisa karrit. Tükelda tükeldamist vajavad komponendid ja lisa neile kodujuust, hapukoor ja kana. Maitse järgi veel juurde soola, pipart ja karrit. Ja keele viib alla.

Jätkub kahele väga näljasele.

Jäin...

...täna miskipärast teatud teemadel mõttesse. Kuna proovi minekuks ja sealt tulekuks tuli täna teha kaks parajat jalutuskäiku, oli ilmselt melanhoolne sügisilm see, mis mu mõttekäiku juhtis. Nõndaks. Tekkis küsimus tõekspidamiste ja põhimõtete püsivuse kohta. Viimasel ajal tunnen ennast kuidagi kõigele avatumana ja see paneb mõtlema, kas see tähendab mõningate varasemate põhimõtete hülgamist. Et kui varem arvasin, et õige on tegutseda vaid nii ja mitte kunagi naa, siis hetkel vaatan situatsioonidele laiemahaardeliselt (ja ei välista ka naa'sid). See kõik oleks palju lihtsam, kui inimesed, kes minu kunagisi tõekspidamisi jagasid, minu peale nüüd selle mõtte avardamise pärast viltu ei vaataks. Kas ei ole siis niiöelda normaalne senitundmata asjaolude/käitumismallide ettejuhtumisel neid kõige täiega endast läbi lasta ja analüüsida? Selle läbi peakski ju toimuma inimese areng?! Vähemasti on säärane minu arusaam asjast. Või peaksingi noore ja naiivsena välja öeldud seisukohtadele nö "nui neljaks" kindlaks jääma ja vastupidine on hoopis näide minu nõrkusest? Teadjamad, aidake.

Segadus...

...ei ole kerge kaduma.

Istun...

...keset segadust. Täna lihtsalt ei ole rohkem jaksu. Kaks suurt kappi tassisin tagumisse tuppa ja nüüd on võhm väljas. Tuleb välja, et ma olen ikka vist natukene korralik ka. Sest kuidagi ebamugav on niimoodi, kui kõik laiali on. Lootused on järgmise nädala peal - vast saan kodu korda. Siis ongi kõik nagu päris ;)

Ma...

...vist olengi õnnelik.

Eile...

...käisin Vargamäel. Vihma sadas küll, aga õnneks ainult tükati. Uskumatult ilus päev oli. Ja inimesed olid soojad. Selline võiks puhkus ka välja näha. Et midagi oleks teha ja seda koos armsate inimestega. Ilmselt näebki.

Paberid...

...sees ja kõik on saatuse hooleks. Nüüd tahaks olla ja vooluga kaasa minna. Ja puhastuda. Kõike seda on jälle kord liiga palju kogunenud. Aga tunne on hea. Uskumatult. Kõige parem ootab veel ees.

SUVI

Punktid...

...käes!!! Juhuu!!! Ongi kõik. Täiesti uskumatu tundub. Et õnn ongi minu õuel. Ma arvan, et ma olen pisut puhkust ära teeninud.

Huh...

...tundub, et hullem on möödas, eh?! Täiesti uskumatu. Et saigi kõik see tehtud, mis vaja oli. Sotsiofoobile ilmne eneseületus. Aga hetkel piisab sellestki. Või...mis piisab?!...see ongi tähtis. 1 punkt vaja veel välja teenida. Kas võiks elu olla ilusam?

Uskumatu,

aga ainult kolm ainet on veel teha jäänud. Am I a lucky bastard or what? Et kas tõesti saabki see kõik läbi, peale seitset pikka aastat? Ma ei jõua ära oodata. Nüüdseks on juba päris kahju, et lõpetamisele minemata jääb - eks teised valivad praegu kleite ja värke ja ma olen ju selle koha pealt eriti nõrk (ehk siis, et see on mu nõrkus). See muidugi ei tähenda, et ma endale "lõpukleidi" kaubamärgi all tervet hunnikut kleite ei võiks osta. Vähemasti vabandus on olemas kui kellelegi miskit öelda on. Minu rahapaigutuse kohta, ma mõtlen. Ootan juba laupäeva. Saab hetkeks peatuda.

Olen...

...täna kuidagi uimane. Midagi korralikult teha ei viitsi, kõik toimub nagu muuseas. Ei ole energiat. Aga tegema ometi peab. Ah, ma ei teagi, kuidas kõik vajalik jälle tehtud saab. Ainus lohutus on, et siiani on saanud. Aga ega selle peale ka lootma jääda ei saa. Näiteks leian ma, et kunstiajalugu ja kuulmispsühholoogia on mõlemad äärmiselt huvitavad ained, aga no kui ikka loengus istumise vastu on siginenud totaalne vastumeelsus, siis ei aita aine ise ka enam mitte. Tahaks, et isiklik aeg kuuluks endale. Et kogu aeg ei istuks kuklas kõiksugu tegemata asjad, mis süümele rõhuvad. Et oleks rahu. Ka kiirustades.

Lemmikud

Seksuaal...

...fantaasiad olid jälle. Mehed olid mu lemmikud. Mitte et naistel miskit viga oleks olnud. Aga ma olen juba kord rohkem meestele orienteeritud. Ja oleme ausad - nad ju tõesti üllatasid. Pühapäeval on jälle üritus. Märts on sotsiaalselt tihe kuu.

Täna...

...tuli jälle üle mõne aja selline kurbus nagu tuleb ainult siis, kui sa tead, et sa oled oma asjadega üksi. Ja ma tean küll, et ma teengi kõike iseenda pärast ja et ma ei saa elada oma elu kellelegi teisele, aga...tundub, et ma pole siiski piisavalt tugev. Sest vägisi tulevad pisarad silma. Ja nagu näha, on mul tegutsemise motiiviks vaja ka kellegi teise huvi antud asja (minu isiku sealjuures) vastu. Jah, piisab pisukesestki huvist. Jagatud mure ilmselt ongi pool. Ja jagatud rõõm topelt. Sest muidu ma ei oleks selles kõiges õnnetu. Või...õnnetu ei ole päris õige sõna...poolik hoopis.

Kuradi...

...Fitz! Nüüd on uni läinud ja silmad paistes. Huvitav, kes hommikul minu asemel proovi läheb?!

Ma...

...tahan jälle laulda! Oo, õnnis hetk, oh viibi veel!

Tahaks...

...ka olla endaga paremini mestis. Nagu paljud on. Mitte liiga paljud. Aga need, kelle järgi tahaks joonduda. Kelledelt peegelduv tundub ehe ja õige. Et tehagi asju enda moodi ja mitte karta tagajärgi. Noh, loodetavasti olen ma selles suunas teel. Sest see mõte ei jäta mind kuidagi. Tegelikult, kui aus olla, olen ma ju alati tahtnud, et see nii oleks. Aga ikkagi on kõik jäänud kas siis vaimunõtruse või liigse mõjutatavuse taha. Viimasel ajal olen püüdnud lasta mõtetel ja, OHOHOO!, ka tegudel selle järgi joonduda (küll aeglases tempos, aga siiski). Minu jaoks on see suur asi. Minu jaoks on see tähtis, sest teistmoodi ei pea enam vastu...ei taha endise minaga enam sõber olla. Ja see ongi praegu see, mis loeb.

Kahjuks...

...olen ääretult vilets blogija. Aga eks asi jää ka oskuse taha. Kui jutt ikka ei jookse, pole miskit teha. See selleks. Meeleolu on hetkel nukrameelne. Sai räägitud, võibolla isegi liiga palju, ja eks ma siis nüüd põen. Kuigi...ma ju tean, et tegelikult pole põhjust. Aga katsu seda ma alateadvusele selgeks teha. Ilm on ka selline kurb. Krt. Ma olen ikka liiga ebastabiilne. Üks väike muudatus ja küik mured on läinud. Aga mul ei ole midagi selle vastu, et jätkata päeva positiivsena.

Sess...

...on pooleli. Jube tüütu.

Hihihii...

http://www.scroogeyourself.com/?id=1793365725

Olen...

...ka nüüd võrgus. Väga põnev on. Ülehomme sõidan jõuluks koju.

Kell...

...on alles 11:48, on reede, ja ma olen jõudnud juba kahes tunnis käia. Ennastki paneb imestama. Klaverdanud ja laulnud nii, et ohohoo. Aga nüüd tahaks juba bussis olla ja lugeda. Sest see raamat peab mul ükskord läbi ka saama. Kaua võib. Järgmised ootavad riiulis rivis ja kasu eimiskit. No ja poeskäimisest ma üldse ei räägigi...käisin eile...ja vahtisin näljase näoga hääd-paremat, aga pole mõtet koju seisma osta. Sest see teeks asja veel närvilisemaks. Oijah. Täitsa uskumatute asjadega olen hakkama saanud viimasel nädalal. Tugev tunne on ;)

Olen...

...kohustuslike asjadega lõpuks isegi natuke järje peale saanud. Juhhuu! Ja laulda on ka tore. Ainult, et nädalavahetused võiksid nats pikemad olla. Siis oleks õnn minu õuel.

Erialaga...

...oli täna juba päris hästi, mis?! Oh, homne Schnittke veel vastu pidada ja siis Tartusse sõit. Krdi hambaarst, ma ütlen. Totaalne põnts rahakotile. Et mul ka pole hammastega vedanud. Ebaaus. Täitsa huvitav...mul on hammas, mis maksab rohkem kui mu kõige kallimad saapad :D

Hei...

...Tartusse saab siis alles laupäeva öösel või pühapäeva varahommikul. Oh seda õnnetust. Aga...no mis teha. Vähemalt on kontserdid tulemas. Ja Rakveres pole aastaid käinud. Avakontserdi kava on päris tore. Vähemalt on üle pika aja kontsert tuttavate lugudega :D Ja siis võib ju laulda küll, isegi rõõmuga. Muidugi oleks veel toredam, kui keegi oma käiks kontserte kuulamas ka...aga eks ma pean praeguse olukorraga leppima. Imelik ikka küll...kõige omamad polegi mind kuulnud. Ja sellest on kahju. Sest just neile tahaks ju tegelikult laulda. Eriti nüüd, pärast erakordselt toredat erialatundi mõned hetked tagasi :)

Lood...

...on nüüd nõnnaviisi,et viimane nädal on möödunud puhtalt Schnittke ja poodlemise tähe all. Ja poest pole miskit asjalikku saanud. Aru ma ei saa. Miks kaubandusel mulle hetkel miskit pakkuda ei ole?! See on ju minu puhul suhteliselt harv juhus. Tahaks lugeda ja omadega olla.

Hiirt...

...polegi veel näinud. Ega kuulnud. Aga pisuke hirm on ikkagi. Et mis siis saab, kui kohtume. Hiiremürki on kõik nurgad täis, nii et äkki meie kohtumist ikkagi ei toimu...Tuba näeb nüüd palju uhkem välja kui enne. Ja oleme ausad: praktilisem ka. Olen mina alles sisustusgeenius (asi selles, et liigutasin suures toas pisut mööblit). Aga ega rohkemaks ei viitsi ennast praegu sundida ka. Üksinda on päris mõnus. Natukene üksik ehk, aga vahelduse mõttes vägagi tervitatav. Ja tööl pole kah väga viga. Pärdiga vaja veel pisut vaeva näha, aga muud hullu nagu polegi. Homme on esimene "Fidelio" proov. Ootan huviga.

Miks...

...see kõik nüüd jälle kord vastumeelne tundub?! Ma ju tahan tööle minna. Aga...samas nagu ei taha ka. Ise ka ei tea, mida jälle kardan. Nii. Asjad veel kokku panna ja läinud ma olengi. Brrrr. Mida kuradit ma selle hiirega peale hakkan?!?

Arets...

...saatis pilte. Sügisel Maarja ja minu ühissünnipäeval tehtud. Täitsa huvitav. Eriti need Aretsi juustega. Aga tore oli vaadata küll.

http://nagi.ee/photos/karolaina3/sets/28085/

Ma...

...tean, et ma olen täna liiga palju söönud. Ja eile. Ja üleeile. Aga nii see kord juba on. Küll ma võtan ennast jälle kätte ka. Aga praegu ei viitsi veel, sest Pille teeb lihtsalt nii hästi süüa. No ja kuidas ma siis ei söö, kui ema teeb?! Praegu söön borshi. Laevastiku oma. Hää on. Ja kõht on tegelikult ju ammu täis...Täna vaja veel küüntega tegeleda. Ja natukene Liivi sõja kohta lugeda.

Hoidsime...

...täna Kätsiga tunnikese Liinet. Otsus oli järgmine: enne 10 aasta möödumist endale küll sellist risti ei suudaks kaela võtta. No võib-olla oleks omaga teistmoodi...aga...mida teha, kui imik lihtsalt ei lõpetaGI karjumist. Ma ei saanud aru, kuidas tal kõri haigeks ei jää. Täitsa uskumatu, Vahetasime Kätsiga kahekesi pampersit ka. Aga pärast vaatasime SATC kolmandat hooaega. See kompenseeris kõik. Ja väljas sadas rahet. Oi-oi, kuidas sadas!

Nädal...

...karskust on seljataga. Millegipärast on viimastel päevadel sagenenud peavalud - Pille pakkus, et see on sellest, et mu organism pole harjunud ilma alkoholita olema :) Noh, ei teagi, mis see tõeline põhjus on. Kõht on tühi. Ja uni on ka. Aga eks vist kisubki uniseks, kui midagi mõistlikku ei tee. Albusse tahaks minna, aga kellega? Ja üksi vist seiklema ei lähe. Krt küll!

Saatsin...

...täna iseseisvalt digipildid ilmutusse! Olin enda üle täitsa uhke kohe. Aega võttis, aga vast saab asja. Esmaspäeval saan kätte, eks siis näeb. Tekkis lihtsalt vastupandamatu soov pilte raamida. Ostsin eile 2 uut toredat raami. No ja eks siis näis, mis sealt täpselt tuleb ja mis ma nendega peale hakkan. Täna on seitsmes karske päev. Järjestikune siis. Ja tunne on hea. Väga hea isegi. Eile alustasin rohelise tee kuuriga ka. Äkki siis tervis tuleb. Ja kui Pille täna pirukaid poleks teinud, ei oleks ma äkki söönud ka...aga ta tegi :D Viineripirukaid. Ohohoo, kui häid! Ja nii see läks. Olen endiselt õnnelik :)

Meil...

...oli kolmapäeval mänguõhtu. Minu üldhariduslikud teadmised jätavad kõvasti soovida. Aga eks tule siis selle kallal vaeva näha. Neljapäeval käisin kinos. Potter 5. Oli täitsa film. Ja pärast oli ka tore. Päris hea tunne on praegu :)

Süda...

...tahab lõhki minna.

Ma...

...olen juba mõnda aega rahutu. Eks see ole seotud jälle selle emotsionaalse tasakaalutusega. Nüüdseks on olukord juba kontrolli all, pühapäev ja esmaspäev olid kriitilised. Viimasel ajal on tunne, et ma mõtlen ise probleeme välja...huvitav, kas nii ongi? Vähemasti teised neid ei mõista...või siis ei pea probleemideks. Samas - mul ei ole ka kunagi varem sellist situatsiooni ette tulnud...emotsiooni koha pealt rääkides. Kuidas saab üks asi teha korraga nii õnnelikuks ja nii õnnetuks???Oleks ma ainult julgem...

Muuseas - läheb neljas karske päev ja muinasaeg on läbitud :)

Patt...

...oleks nuriseda!

...ja pärast.

Enne...

Reede...

Algas...

...puhkus. Hommikul Saaremaale. Oeh. Ja praegu veel kott pakkida. Kontserdid läksid muuseas hästi. Ei mäletanudki, et tähelepanu võib niimoodi nautida. Väga positiivne. Homme näeb Kätsi ja Pillet. Juhuu!

Täna...

...olen nii õnnelik. Endal hakkab ka imelik. Ja asjalikuks ei viitsi veel hakata. Eks see maksab hiljem jälle kätte, aga...no eks ma pean sellega leppima. Telekast tuleb see Mirtliga armastuse külvamise reklaam. Porgandiga, noh. Tuju on ülev.

Eile...

...oli jaaniöö. Täitsa tore kodune oli. Sõin nats liiga palju. Aga eks nüüd tõmban jälle tagasi. Või vähemalt on selline plaan :D

Buzz...

Olen hetkel pisut alkoholi tarbinud ja peas sumiseb. Tahaks koju sööma. Koolis olen btw. Sellistel hetkedel võiks kõike öelda, mis keelel. Aga sihtmärk on sellels liiga kaugel :(

Ma...

...ei ole just kõige asjalikum inimene. Aga midagi siiski. Jälle ei saa ma oma eluga täies mahus hakkama. Aga seekord ei viitsi viriseda ka. First things first. Nt. see, et kõht on tühi...hommikust juba aega möödas ka omajagu. Ja siis see, et emotsionaalselt olen vrakk. Aga see tuleneb juba minu ebastabiilsest närvikavast. Ise ma kujutan igasuguseid asju ette, kedagi teist pole süüdistada. Muidugi võiksin ma alati olla ilusam ja toredam ja...noh, kogu pakett. Aga olen nagu olen. Kelle asi. Kuigi...mõne asi võiks olla. Aga see on ainult minu arvamus. Tegelikult peaksin rahul olema.

Nõnda heledad on taevas tähed... jne.

On palju asju...

...mis lähevad hetkel väga hästi. Süda on rahul.

TEHTUD!!!

Erialaeksam nimelt. Ja ei olnudki kõige hullem. Õnneks ei olnud muidugi saxa keele õpetajat kuulamas...see olex küll hää kõhutäie naerda saanud. Sest...noh...fantaasia on mul hea. Õnneks ma ise aru ei saanud, millest ma neile kokku laulsin. Aga mõni teine muigas küll. See sellex...vähemalt on see läbi. Ja kammerlaul ka. Teised peavad sellega veel pühapäeval higistama. Nüüd on veel tänane tund isikliku hiinlasega, aga küll ma selle ka kuidagi üle elan. Ma loodan. Ja homme Pärdi proov ja kontsert. Aga siis ootab itaalia, mis on loodetavasti tore (kuigi spagetid ja pizza on praegu viimased asjad, mida ma endale lubada tohiksin). Aga see sellex. Tänasex kõik.

Emotsionaalne...

...olen! Ja heas mõttes! Tähendab, emotsioonid on positiivsed! Sest et inimesed on head ja ma olen õnnelik!

Kõik oligi...

...liiga hästi. Mitte, et nüüd miskit halvasti oleks...aga ikkagi. Midagi on viltu. Arvatavasti ma kujutan seda kõike ette (eriti seoses reisipalavikuga), aga kuidagi valesti on kõik ikkagi. Ja ometi oli juba pikka aega oi-oi, kui tore! Ilmselt on siin oma osa mängida ka faktil, et kool on pisut ripakile jäänud. Ah, ei tea. Küsida pole ka kelleltki...tegelikult isegi oleks, aga...loomulikult ei julge ma seda teha. Selle julguse-asjaga on ka jälle kehvad lood. Praegu ajab ka nutma, kui selle peale mõtlen. TOREDAD INIMESED:MA TÕESTI TAHAKSIN TEIEGA SUHELDA, NII NAGU TEEVAD SEDA NORMAALSED INIMESED...AGA TE EI KUJUTA ETTE, MILLINE PAANILINE HIRM MIND VALDAB!!! Ja sellepärast olengi friik ja kõik on ja jääbki nii. Tegelikult ma üritan väga, aga sellest ei muutu miski lihtsamaks. Õnnetu olen. Sest nii vähe jääb õnnest puudu.

Kuidas on nii,...

...et asjad juhtuvadki iseenesest?! Kõik läheb ise joonde... Ei olegi vist enam mõtet millegi pärast põdeda, kui kõik ise laheneb. Minu elu teeb see kõik küll lihtsamaks. Ohh. Ma olen nii rahul. Ja rahulik. Tõeliselt hea on olla.

Tere!

Teate, mul on täna JÄLLE hea tuju! Hommikul ei olnud, aga nüüd lõpuks on täitsa tore. Kuigi...ma ei jaksa enam teed juua! Aga ilu nõuab. Ja supp ka keeb kodus. Ma loodan, et mitte üle. Kui veel kolm päeva kuidagi üle elaks, siis oleks täitsa hästi! Sest siis saab jälle Tartusse. Küll ainult korraks, aga ikkagi. Patareid saab laetud. Kui vähe on inimesele õnneks vaja...samas, see ei ole ju tegelikult vähe. Täitsa palju. Igatahes rohkem, kui on nädalal Tallinnas pakkuda. Tegelikult...ma usun, et on pakkuda ikka, aga ma ei ole lihtsalt kunagi õigel ajal õiges kohas. Aga Tartus on kogu aeg ja igal pool KODU! Mitte, et ma vinguks...aga tahaks juba koju!!!! Päriselt!!!!!!!!!

Jälle...

...mina oma tühiste muredega! Kingi oleks vaja. No väga isegi. Aga kaubandusvõrk ei paku miskit minu vajaduste ja võimalustega sobivat. Tarbimishooliku mure. Ja kõike muud ilusat ka muidugi. Oleks vaja, ma mõtlen. Ja enne kui raha lõplikult otsa saab. Oeh. Raske on see minu eluke. Aga muidu, kui mitte arvestada ostuhullust, on kõik täitsa tipp-topp. Kevad on ikka alles. Tallinnas küll pisut vähem eufooriline kui Tartus, aga siiski...Kõik on kuidagi tore.

Aga...

...nüüd on küll nii, et minul on kevad südames. Ja ära ka raisk ei lähe. Nagu mingisugune õnnetunne või midagi säärast. Karjuda tahaks. Mitte kisamise mõttes...pigem nagu hõisata või nii! Aga õnneks olen ma suhteliselt rafineeritud kuju. Muidu oleks päris piinlik... Elu võib täitsa ilus olla.

Aga...

..minaolenomadega p****s, minaolenomadega p****s... p****s, p****s, p****s, p****s, minaolenomadega p****s! Vot selline lõbus lauluke. Heas mõttes.

Täna on ilus päev!

Ei teagi, miks, aga täna ON ilus päev. Kõik on kuidagi hästi. Toimekam peaks küll ehk pisut olema, aga siiski...homme tuleb ju niigi tihe päev. Tekst vaja veel homseks pähe saada...ah, küll jõuab.

Oh, ma ei tea!

Jälle olen kuidagi ajale jalgu jäänud. Asjad venivad ja jäävad tegemata...ja asjalikkust ka nagu kusagilt ei paista. Ja siis peab veel see faking naistepäev olema! Vihkan! No samas...mis naine mina ka olen...aga ikkagi...kurb on ju minul ka. Kuradi lilledega naised. Ma saan ju aru küll, aga see emotsionaalne pool, mida ma üritan maha suruda, annab endast ikka liiga suurel määral märku. Miks ma ei ole mees???!!! Sellel juhul peaks ma küll kahjuks pede olema, sest mulle mehed ikka nii väga meeldivad, aga ma oleks isegi selleks valmis. Samas...peded mulle ei meeldi ju...seksuaalses mõttes I mean (no offence), nii et see poleks vist lahendus. Oeh. Ohkama võtab täiega. Oleks vähemalt homme tore. Kindlasti ongi! Ei ole ju muud variantigi. Ja laud on ka juba kinni :D

NB!

Tähelepanek: mõttevõime on visa taastuma!

No terekest...

...oleks ju suhteliselt loogiline, et kui inimesel raha pole, siis ta seda ka ei raiska?! Vale puha. Raiskab veel rohkem kui siis, kui seda päriselt on. Aga mis teha. Kannatame ära. Homme peab veel hommikul poodi jõudma...oh jummel...aga töö nõuab ka tegemist. Ja asi ostmist. Ja laul laulmist :D Ja Tartu ka ootab mind, ma loodan. Vägagi.

Vaat niiviisi..

...ongi ainult see faking prantsuse foneetika jäänud. Oeh...aga 1,5 h pärast on loodetavasti ka sellega kõik, nii et ilus elu võib alata. No see klaver muidugi...aga no mis teha. Eks ma püüan ennast parandada. Täna saab ju Tartusse!!! Nii ootan juba. Huvitav, kas minu positiivsusel on põhjust püsida ka uue nädala alguses? No mingis mõttes kindlasti, aga selles kindlas mõttes?! No eks seda ole näha. Ootan küll väga. Niimoodi võiks ju täitsa elada. Söömise peab nüüd jälle maha jätma, krt. Vabandused on möödas. No aga eile väljus asi juba kontrolli alt ka. Tahaks nüüd miskit hääd lugeda (krt., mul pole ühtegi raamatut bussi kaasa võtta) . Tahax puhtaid riideid selga panna. Huvitav, kas bussis uni tuleb? Võiks küll...viimane kord oli ikka piin. Ja mingit soppa ka ei viitsi täna lugeda. Aga õhtul on ju esikas! Nii tore! Vast on miskit hääd tulemas. Kuigi...ei. Ei mingeid eelarvamusi seekord! Enne vaata, siis kommenteeri. Tahaks miskit loomingulist teha!!! Täna on ilus päev!!!

Juhuu!!!

Kontsert x 2 läkski korda! Eriti see teine, kusjuures, mis on äärmiselt uskumatu, arvestades olukorda. Noh, et pühapäevahommikune esinemine, I mean. Ja laupäevaõhtune Vana Tallinn :D Aga ikkagi läks kõik korda. Oleks nüüd kõik muu ka korras, oleks elu päris ilus. Muidugi, midagi polegi ju tegelikult korrast ära, aga kripeldab jälle pisut. Ma ei teagi enam, mida ma ootan. Aga midagi ju nagu siiski...ah, ma ka enam ei tea. Ma ju nii väga tahaks...aga tundub, et sellest ei piisa. Ega santi ei saa sundida, kui...you know. Igatahes...fakt on see, et lõpuks ometi tunnen ka mina. Ja mitte vähe. Miks ma ei rõõmusta?!

Teate,

ma hakkan nüüd tugevaks jälle. Sest nii enam jätkuda ei saa. Häbi vajutab maa alla. Ma tean küll, et emotsionaalsus ei väljenda otseselt nõrkust, kuid siiski. Vanasti oli lihtsam. Hingan sügavalt sisse ja teen ära! Voh!

Ükskord...

...elas üks väike tüdruk. No ok, ta ei olnud eriti väike, oma vanuse kohta ikka päris pirakas kohe, aga noh, ütleme siis, et noor. Ja ta tahtis hirmsasti suureks kasvada, Sest et suured inimesed julgevad kõiki asju teha ja ei karda miskit. Sealhulgas ka ametiasutusi näiteks. Ja on muidu ilusad ja kõik, mis nad ette võtavad, läheks justkui korda. Sellepärast ta siis tahtiski kiiresti kasvada. Aga võta sa näpust! Ta ei teadnud, et AASTATEGA KÕIK AINULT SÜVENEB!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! JA MUUTUB VEEL 100 KORDA RASKEMAKS!!!!!!!! JA ET SIIS ON SEDA JUBA TÜKKMAAD KEERULISEM PARANDADA!!!!!!! See tüdruk oli suhteliselt loll.

Tere.

Nagu ma arvasingi...tuju jälle läinud! No aru ma ei saa. Või tegelikult...saan ju küll, keda ma petan. Lihtsalt, et kõik kasvab üle pea, varsti jooksevad asjad kokku. Isegi magada ei taha. Kaua jõuab üks inimene nädalavahetuste nimel elada? Loodame, et 4 aastat on ikkagi reaalne. Ilma paberita nagu nadi surra ka. Ah, mida ma ikka nutan. Küll ma hakkama saan. Pean saama. Täna sisenesin juba täiesti iseseisvalt võõrasse kooriproovi ja ei surnudki ära, hoopis väga tore oli. Neljapäeval tuleb sarnase asjaga hakkama saada. Vaene mina. Aga parema tuleviku nimel...ma arvan, et ma olen selleks suuteline. Ei naera midagi, olen jah!

Sõbrad, kallid!

Aidake palun taandarengu-rattalt maha astuda! Isegi sõnaseadmisoskus kipub kaduma, mis siis veel sügavamõttelisusest rääkida...tegelikult olen ma ju hingelt mezzo.

Vabandust.

Sõna "jälle" tuli kogemata kahte järjestikusesse lausesse. Pole just parim näide kirjaoskusest. Järgmine kord teen paremini, ausõna.

Ja...

...tuli jälle tuhin paremaks inimeseks saada. Eks ma siis proovin jälle.

Tere!

Aga mul on täna miskipärast hea tuju! Olen ma ka ikka...seinast seina. Noh, igatahes, tore. Et hää meel või nii. Sest kui tihti seda ikka ette tuleb?! Kuigi viimasel ajal...isegi ju tuleb :) Ühesõnaga...ma olen täna õnnelik! Söön küll nagu loom, aga ikkagi. Ju siis hää tuju teeb kõhu tühjaks või midagi. Tahaks pühapäeval Sadamasse minna, aga välja on müüdud. Äkki läheks ikkagi. Või ma ka ei tea. Kallistada tahaks kedagi. Kõvasti. Psüühiliselt olen endiselt ebastabiilne ja paranemist pole lähiajal loota vist :D Aga hetkel ei morjenda!

Muuseas...pidu oli vägev ;)

Ma ei saa üldse aru!

Juba kolmandat päeva tahax ainult nutta! Ja lihtsalt kodus küünlaid põletada ja mandariine süüa ja teed (hõõgveini :D) juua. Ja mingit eriti läägeromantilist muusikat kuulata. Kuidas siis nii?! Ja karta on, et seda ma järgmised kaks päeva teen ka. Sest et üksi kodus ju. Koristama peax vist ka. Õhupuudus on ka pidev. Hingamine suhteliselt raske. Väljas on nii kole ilm :(

Kui juba laulmisex läx...

Miss Otis regrets, she's unable to lunch today, madam,
Miss Otis regrets, she's unable to lunch today.
She is sorry to be delayed,
But last evening down in Lover's Lane she strayed, madam,
Miss Otis regrets, she's unable to lunch today.

When she woke up and found that her dream of love was gone, madam,
She ran to the man who had led her so far astray.
And from under her velvet gown she drew a gun and shot her lover down, madam,
Miss Otis regrets she's unable to lunch today.

When the mob came and got her and dragged her from the jail, madam,
They strung her upon the old willow across the way.
And the moment before she died, she lifted up her lovely head and cried, madam,
Miss Otis regrets she's unable to lunch today.

Mu lemmik.

Nii ilus laul,onju...

I'm through with love I'll never fall again
I'm through with love don't ever call again
For I must have You or no one
and so I'm through with love.

Goodbye to spring and all it ment for me
It can never bring the things that used to be
For I must have You or no one
and so I'm through with love.

edasi läheb ka, aga ma rohkem ei mäleta :)

Nii...

...mul on vist miskit viga. Pole nagu päris mina ise enam. Nagu olex kusagil mullis elanud vahepeal. Oh, ma ka ei tea. Tööle ei viitsi absull minna täna. Ja enne peab selle öösärgi-tuuri veel ära tegema...Mis minust küll saab? Midagi mõistlikku ma teha ei viitsi igatahes. Kontsentratsioonivõime hetkel null. Tahaks ainult meega teed ja tuttu ära. Aga ega seda ka päris igapäevaselt lubada ei või. Magada tahax tõesti...siis ei peax mõtlema nii palju. Mõtted on praegu väga kahtlased btw. Süüa ka tahax. Krt, et isu ära ei kao! Juurde tuleb hoopis iga päevaga. Varsti ei mahu Vaneka vorm ka jälle selga. Motiveerige mind, palun! Tartusse tahax tegelikult. Nagu ikka :) Ei miskit uut siin päikese all. Kui ma kohe arvuti tagant püsti ei tõuse, läheb mul väga kiirex. Et peax siis nagu tõusma...jajah. Nojah siis. Mida tarka ma ikka öelda oskan. Täna õnneks Birdy, ei pea tohutuid rahvamasse teenindama. Aga ikkagi on kopp ees. Koju tahan ju. Ok, lähen juba. Krt, järjest kiirem hakkab. Ää...et siis nägemist või nii.

Oh!

Aga nüüd on küll midagi kummalist juhtunud. Kas ka mina, Kärolaina?! Krdi softi ma ikka olen.

Teate, ma juba nii ootan ju!!!

Ma soovin, et see pidu tuleks hästi lõbus!!! Ma tahan, et oleks juba reede ja oleks tore. Ja laupäev veel ka ju. Laupäev on kõige toredam päev ever after ju. või noh...peab olema. So let us make it so.

Õumaigaaaaaad!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Käts täiega made my day today!!!! Tegigi ära sellise asja, millest mina ainult mõtlen või unes näen. Oo, Kädi, mu arm. Igatahes...kui ma ka nüüd ennast kätte võtan ja pisukese sammu edasi astun (soovitavalt mitte ebakaines olekus, sest siis võin ma kergelt kontrolli kaotada), siis äkki juhtubki ime. Või noh...selles suhtes, et kõige suurem ime juhtus juba ammu, aga see oleks nüüd ime jätk. Ja parem oleks, kui see nii läheks. Ainult, et seda ma ei tea, mis siis saab, kui Kädi seda teemat edasi arendab... ;)

Teate,

täna on kuidagi lootustandev päev. Ei teagi, mix. Nädalavahetus paistab, ex vast sellepärast. Homme saab Tartusse...nii tore! Juua tahax ja muud ka, aga ega kõike head ka korraga ei saa. Kahekordne eitus tuli praegu, ma tean, ise nimelt tegin, sest mulle meeldib nii rohkem (et keegi ei arvax, et ma teadmatusest nii...).Oh. Süüa tahax. A koju ei viitsi ka enam minna. Peax teistpidi kohe ju tagasi tulema. Koolis olen, btw. Nii. No aga mis siis ikka. Midagi tarka nagu ei tule praegu. Jääb siis nii ;)

Aga...

...mina käisin eile Tartus. Üle 2 nädala, või nii. Oli...noh...ütleme nii, et suhteliselt huvitav. Päris tore kohe tegelikult. Või ma ka ei tea. Ma olen ikka äärmiselt nõrga iseloomuga. Võix ju inimene püüdagi oma mainet hoida, aga ei. Laseme ikka täiega veega alla. No aga selline ma juba kord olen. Võtke või jätke. Aga totaalne muutumine on juba poolel teel! Oh, kui hea tunne see on! Äkki see toodab mingit eneseusku või midagi säärast ka natuke?! Võix ju. Ja brekkarid õnnistasin juba ka sisse ;) Lits, nagu ma olen :D

Teate...

...one totaalne muutumine needed! Sest et muutumisex läheb nyyd väikestviisi niikuinii ja võix siis ju selle puhul ka päris totaalselt muutuda. Paremuse suunas, loomulikult! Ma arvan, et kontrollpunktix peax võtma nt. aastavahetuse Kui tore olex aastat ilusana vahetada!!! Seekord ju jälle 2 yritust...ja mõlemal tahax vinx-vonx (kahtlaselt Lenka väljend :S) välja näha. Ooo. Käts käskis msn-is mul just suhu võtta. Jajah. Las ta jääb. Juuxed võixid ka kiiremini kasvada (Juku, väike vihje Sulle ;)) Ostan vist homme endale kingad. No ei jõua enam sportlast mängida. Sest ma tegelikult ei ole mingi "ainult texainimene", you know. Järgmise korrani siis ;)

Raske on see elu...

...ohhh. Mis teha, kui on mõned mehed, kes tekitavad lakkamatut vibratsiooni??? Ma mõtlen lihtsalt, et kui sexuaalne külgetõmme on nii suur, et ei suuda ennast kontrollida?! Sest et minul on nii. Ja see on üx hirmus asi. Sest hetkel tuleb lihtsalt nutt peale...just nägin ühte sellist, kes mind vibreerima paneb...ja nüüd on hormoonid jälle sassis. Kuidas ma huvitav magama peaxin?! Aga äkki saan ma unes rahuldatud... ;) Parem olex igatahes!

Täitsa pekkis!

Minuga on nüüd siis selline värk, et ma ei või lihtsalt!!! Olen omadega jälle päris alguses tagasi. Nüüd on asjad muidugi pisut teisiti, aga ikkagi. Selle koha pealt on ju endiselt null. Vähemalt mingidki asjad liiguvad...ma mõtlen seda silma ja passi värki hetkel. Ja pangakaardi saan ka tehtud ju järgmisel nädalal!
Oh seda elukest küll. Alkoholism ikka lokkab täiega. Kuidas ma selle sügisex ära harjutan?! Elu on ikka keeruline, ma ei oska muud ütelda. Aga ma olen tubli suhtleja olnud muuseas!!!! Mitte et see nüüd pikemas perspektiivis olex kusagile edasi viinud...mõnele järgmisele levelile, I mean, aga ikkagi ju. Nii mõnigi asi on paremax läinud ;) Aga ikkagi - no sex :(:(:( Ja see paneb nutma. No mitte päris nutma just, aga...noh...you know :D

Mida kuradit?!

No nüüd pandi küll täiega näkku. No wtf?! Nagu mul oleks aega üle või midagi...persse, ma ütlen. Vabandust, aga no tõesti...Ma saan aru, et ainult üks nädal, aga no tõsiselt...mul on natukene isiklikku elu siiski ka...kuigi hästi vähe. Igatahes...kust kuradi kohast peaksin ma enale jälle asendaja leidma? Ja mille eest ma talle maksan? Keegi ka mu peale ei mõtle. Ja eri huvi on mul üldse seda kõike teha...magunii mind keegi ju vaatama ei tule :(

Ohohoo!

Ma olen ikka ever so tubli! Täitsa uskumatu, ma mõtlen minu kohta või nii. Saaks klaveri ka tehtud, siis oleks omadega mäel. Järgmisel nädalal ongi vaja ennast Vurma, klaveri ja eriala jaoks kokku võtta. No ja tegelt see Bäckmani asi ka...ja siis Tartusse ja sealt inertsiga spartakiaadile!!!!!!!!!!!!!!!!!! Jeeeeeeeeeeeeee!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!Oeh...õnneks on pool juba läbitud...teisipäeval veel tants ka...aga samas muud ju polegi...Oleks juba...hmmm...äää...kolmapäev?! Jees, kolmapäev! Siis oleks ainult ooperiklass veel jäänud. Ma olen tubli. Olen jah. Ennast kiitmast ma ei väsi :D

Teatripeod...

...on ikka kõige ägedamad ever after!!! Mis oleks mu elu ilma nendeta?! Mitte miskit, I guesss...või no...kõvasti igavam. Oh, God, make it so, that uus pidu tuleks juba rutem!!! Ja et Tallinna linn upuks ära või miskit...(aga alles pärast seda, kui ma oma asjad sealt ära olen toonud)
Happy 1st of May to everyone!!!

Ehh?

Nii. Mis ma siis nüüd teen? Kuidas ma siin Tln-s nii üksik olen, ah? Hakkab kohe hale endast...Aga eks ma ise olen süüdi. No kui ma ei julge enam elementaarseid asjugi ilma kõrvalise abita teha, siis on asi tõesti jälle käest ära. Vaene mina. Mis küll saab? Et elangi niimoodi lõpmatuseni? või, noh, lõpuni, sest et ükskord tuleb lõpp ka. Aga praeguse järgi võttes tuleb üsna kurb lõpp... või mis?

Jällegi...

Täna käisin ma Linnateatris "Tõde ja õigus 4." vaatamas. Jõudsin just järeldusele, et peaksin tihemini teatris käima...Mõtlemisainet kui palju jälle...Ma ei tea enam, mis elu ma peaksin elama. Parema inimese oma kindlasti kui praegu, aga et siis missugust???!!! Aidake hädas...

Kuidas siis nii?

Käisin eile Linnateatris "Pianoolat..." vaatamas. Olen seda etendust varem näinud. Kolm korda, umbes-täpselt 10 aastat tagasi!!! Olin siis 13...apppikene...Ühesõnaga - sealt saadud elamus on selgelt meeles, meenuvad täpsed emotsioonid ja mõtted, mis tollal tekkisid. Ja need olid nii positiivsed. Mäletan, et mõtlesin tookord, kui romantiline kogu see värk on ja kõik oli kuidagi ilus ja helge. No vot ja istusin siis eile saalis ja kõik oli nii ...masendav. Seda kõike oli niiii valus vaadata. Mitte valesti aru saada - elamus oli vapustav, aga nähtu oli nii sügavalt puudutav, et mitu korda oli hingamisega raskusi ja pisarad tikkusid ka silma. Tuleb välja, et 10ne aastaga on toimunud totaalne muutumine. Ja kahjuks on kõik romantilised ideaalid kadunud...Huvitav, kas neid annab taastada/taasluua?

Niisiis...

Täna saab Liipsu surmast 4 aastat. Ja nii naljakas kui see ka pole, on mul täna erakordselt hea tuju...iroonia. Mu ema ütles just eile, kui sellest juttu tegime, et Liisbethi oli nii vähe...ja samas nii palju. See on minu arvates just õigesti öeldud. Sest ilma temata ei oleks mina praegu see inimene, kes ma olen. Ma leian, et mina, kes ma olen nii mõjutatav, ei olekski saanud kelleltki teiselt nii palju õppida. Kõige kohta. Elamise kohta peamiselt..no ja suremise kohta ka. Nagu lõpuks selgus. Aitäh, kallis, et sa mu elus oled. Eks ma olen su jünger edasi :) (valisin fondiks Lucida Grande, sest see kõlas peaaegu nagu Lucia:))

Kes ma olen?

Tegin nädalavahetusel midagi, milleks ei uskunud end suuteline olevat. Ja seda kahjuks negatiivses mõttes. Seetõttu ei tea, kas tunnengi ennast...igatahes ei osanud endast midagi sellist oodata. Tegin täpselt midagi sellist, millest kõik alati suure suuga praalivad, aga mida ükski normaalne inimene ealeski ei tee. Vähemalt tean nüüd, et midagi sellist enam kunagi ei tee. Sest südametunnistus ei pea vastu. Appi, kes ma olen...?

Kõik muutub!!!

Asi ei ole enam lootuse tasandil - tegelikult muutubki kõik! Ja ma olen selle üle nii õnnelik. Loomulikult võiksid muutused olla ka teistele nähtavad ja palju-palju suuremad...aga algatuseks asi seegi. Vähemalt on tuju parem kui varem ja üldsegi...Kõige toredam on teadmine, et olen kõik selleks ise teinud. Ja teen edasi ka. Kuidagi kerge on olla. Kõik võiks ainult kiiremini muutuda. Sest ma ei jõua ära oodata, mis siis saama hakkab...